Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest

Isale rohkem aega perega veetmiseks

Palju rõõmu, aga ka küsimusi on toonud isakuu, mille eesmärk on luua isale lapse eest hoolitsemiseks paremad võimalused. Seniselt 10 tööpäevalt

Isa võib kasutada oma täiendavat vanemahüvitist alates 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kas seda tehakse emaga koos, eraldi või kombineerides, on iga perekonna enda otsustada.Vanemahüvitise reformiga tekib isa täiendava vanemahüvitise õigus kõikidele isadele. Kui seni oli isapuhkusele ja selle tasule õigus vaid tööandja-töötaja suhtes olevatel isadel ning näiteks FIE-dele, juhatuse liikmetele ja eelneva tööta isadele see õigus ei laienenud, siis uue regulatsiooni järgi on kõik isad õigustatud saama isa täiendavat vanemahüvitist. Ka juhul, kui isa ei ela oma lapse ja tema emaga koos, on tal samuti õigus isapuhkust kasutada.Vanemahüvitise puhul ei loe inimeste abieluline staatus ega ka see, kas vanemad elavad koos. Oluline on see, et lapsel oleks võimalik oma esimestel eluaastatel luua oma vanematega lähedussuhe, mis tagab lapsele edaspidiseks eluks turvatunde. Plaanide kohaselt hakkab 30-päevane isa täiendav vanemahüvitis kehtima 1. juulist 2020

Siinkohal tahaksin ka rõhutada, et kui isa tahab lapsega olla kodus kauem kui 30 päeva ja saada vanemahüvitist, siis nagu praegugi, on see võimalus olemas ka tulevikus. Kui laps on vähemalt 70-päevane, on see ema ja isa enda otsustada, kumb neist jääb lapsega koju ja hakkab saama vanemahüvitist.

Paindlikud võimalused töö ja pereelu kombineerimiseks muudatus, mille kohaselt vähendatakse hüvitist alles siis, kui töötasu jõuab pooleni vanemahüvitise ülempiirist. Teisisõnu, kui töötate vanemahüvitise saamise ajal ja teenitud töötasu jääb alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemahüvitist ei vähendata. Kui teenite sellest rohkem, siis vähendatakse hüvitist seni kehtinud valemi järgi, kuid mitte kunagi alla hüvitise määra, mis on 2018. aastal 470 eurot. selliste perioodide puhul võimalik ka vanemahüvitise saamist peatada ja hiljem taasalustada. Nii võib vanemahüvitise saamist jupitada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. muutub periood, mille alusel vanemahüvitist arvutatakse. See tähendab, et kahe aasta pärast jõustub muudatus, mille järgi vanemahüvitise arvutamiseks arvestatakse esmalt maha lapse sünnikuule eelnenud 9 kalendrikuud ning vanemahüvitis arvutatakse rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu keskmise alusel. Seega rasedusperioodil teenitud tulu vanemahüvitise arvutamisel edaspidi enam arvesse ei võeta. hakkab neile eelnõu kohaselt kehtima päris oma toetus. Tegu on igakuise 1000-eurose toetusega, mida makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetust hakkavad saama ka näiteks need kolmikud või nelikud, kes on 2018 aasta 1. märtsi seisuga nooremad kui 18-kuused.

Kui vanemahüvitist saav lapsevanem samal ajal töötab, siis praegu vähendatakse hüvitist, kui töö eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot. Samas hüvitist ei vähendata kunagi alla poole konkreetsele vanemale arvutatud hüvitisest.Plaanide kohaselt jõustub 1. märtsil 2018

Kui tegu ei ole päris väikese tööotsaga ja töötamisele on vaja näiteks mõne projekti raames pühendada rohkem aega, siis on eelnõu järgi alates 1. juulist 2020

Vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine