See, missuguseid väärtusi kannab ärikultuur, mõjutab hoiakuid ka suures kultuuris, leiab ACE Logistics Groupi nõukogu esimees Karli Lambot.
- Karli Lamboti sõnul lasub kontrolöridel ja audiitoritel suur vastustus. Foto: https://pixabay.com
Sellepärast lasub tema sõnutsi iseäranis suur vastutus just kontrolöridel ja audiitoritel, sest nende suhtumine ebaaususesse, varastamisse ja korruptsiooni mõjutab organisatsiooni töötajaid. Töötajad omakorda vormivad ühiskonna mõttemalle, sest igaüks on omamoodi ketilüli.
Lambot usub, et 25 aastaga on Eestis suhtumine korruptsiooni muutunud palju taunitavamaks. Ta toob näite töötamisest 1990ndate alguses lennujaama tollipunktis: „Mäletan nii hästi, kuidas me tükk aega kaalusime, kas me pakume viis eurot iga tollideklaratsiooni eest ühele kindlale tolliametnikule, et ta meie deklaratsiooni kiiremini teeks. Aga tänu jumalale ei jõudnud me sellega kuhugi.“ Igasugused knihvid töötasid tollal, kui ühel pool oli pahane klient ja teisel pool aeglased ja norivad tolliametnikud.
Et mõjuda oma arutelus tõetruult, lähenes logistikaettevõtja Raamatupidaja.ee ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu sisekontrolli konverentsil ärikultuurile ja -kultuuritusele hoopiski loomingulisemalt. „Tegelikult tahtsin rääkida hoopis kirjandusest. Toon näite kolme romaani kohta ja kirjeldan seal teatud subkultuure ja nende mõju suurele kultuurile.“
Ärimees ei ole ettevõtja, vaid spekulant
Kui mõelda äri ja raha suhetele laiemalt, siis väga palju häid näiteid Eesti kirjandusest tuua ei ole. Mõni on, aga need on sellised negatiivsed, ütles Lambot.Esimeseks näiteks tõi ta „Tõe ja õiguse“ neljanda osa.„Tõenäoliselt tuleb paljudele meelde ärimees Köögertal, kes on negatiivne sümbol meie kultuuriloos, ja teatud kombel võitlevad Köögertali varjuga Eesti ettevõtjad tänaseni,“ täheldas Lambot.„Köögertal ei olnud ettevõtja – ta oli ärimees,“ nentis Lambot, märkides, et sõna „ärimees“ pärinebki romaani neljandast osast. Ja lisas, et see on negatiivne näide, kuidas ärikultuuris välja kujunenud tavad ja tõekspidamised mõjutasid ühiskonda mitte kõige paremas suunas.Ta juhtis veel tähelepanu tähendusvälja erinevusele, mis iseloomustavad sõnu „ärimees“ ja „ettevõtja“. Kui üks on äriline röövik, kes elab teiste verest ja mahlast, siis teine aitab ühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa. Ehk kui ajakirjanduses räägitakse ettevõtlussektorist ja kasutatakse sõna „ärimees“, siis üldjuhul kasutatakse seda negatiivses võtmes. Kui kellestki räägitakse kui ettevõtjast, siis räägitakse positiivses kontekstis, kirjeldas Lambot.Väärtushinnangud subkultuuris võivad erineda dominantkultuuris
Lev Tolstoi romaanis „Anna Karenina“ oli tõsine härrasmees vürst Vronski. „Ma olen umbes viis korda seda raamatut lugenud ja mulle on alati suurt lõbu pakkunud see, kuidas Vronski oma rahaasju korrastab.“Vronski on kõrvuni võlgades, aga keegi seda loomulikult ei tea ning seltskonnas lugupidamise säilitamiseks tuleb teha teatavaid pingutusi. Nendes pingutustes aga tulevad ilmsiks teatud väärikus ja iseloomujooned, mida võib pidada Vene aadelkonna ärikultuurseteks tõekspidamisteks, rääkis Lambot.
Täismahus artikkel on ilmunud Äripäevas
Autor: Merit Pärnpuu,
[email protected]Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.