• 19.04.17, 13:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uut maksuhalduri praktikas

PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius tutvustab maksuhalduri uusi töösuundi ja potentsiaalsete maksuõigusrikkujate leidmiseks loodud infokogumise lisavõimalusi.
Maksukorralduse seadusest tulenevad muudatused
  • Maksukorralduse seadusest tulenevad muudatused Foto: https://pixabay.com
Tööd tegevate isikute arv ja käive avalikuks
Kui enne sai igaüks Maksu- ja Tolliameti veebilehel tutvuda andmetega tasutud riiklike maksude koondsummade, sh eraldi tööjõumaksude, kohta, siis alates 1. aprillist on maksuhalduril õigus avalikustada enam andmeid. Andmed avalikustatakse kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks, seega laiendatud mahus esimest korda 10. aprillil.
Avalikustamisele kuulub töötamise registrisse kantud andmetele tuginedes ka „tööd tegevate isikute“ arv kvartali viimase kuupäeva seisuga ning deklareeritud summeeritud maksustatav käive kvartali kohta. Käibe andmete osas on kvartal käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäeva tõttu nihkes ühe kuu võrra, kuna 10. kuupäeva seisuga pole veel võimalik eelneva kuu kohta täielikku infot saada (2017. a I kvartali kohta esitatav info tähendab seega perioodil detsember 2016-veebruar 2017 deklareeritud käivet). Kuigi töötamise alaliigiks loetakse ka juhatuse või nõukogu liikme ametiülesannete täitmist, siis Maksu- ja Tolliamet ei hakka avalikustama juriidilise isiku juhtimisorgani liikmete arvu, kuna vastav info on äriregistris avalikult niigi kättesaadav.
Kvartaalse käibe andmed leitakse Maksu- ja Tolliameti poolt käibemaksukohustuslaste poolt käibedeklaratsiooni (KMD) ridadel 1, 2 ja 3 deklareeritud andmete alusel, mis tähendab määraga 20%, 9% ja 0% deklareeritud maksustatavat käivet. Kuna ei avalikustata iga määraga 1 deklareeritud maksustatavat käivet eraldi, vaid üksnes summeeritult, siis ei ole avaldatavatest andmetest võimalik välja lugeda, kui suur on konkreetse ettevõtja käive KMD ridade 1, 2 ja 3 lõikes eraldi.
Muudetakse ka andmete esitlusviisi - kui enne 1.04.2017 avalikustati deklareeritud maksusummad kvartaalselt, kuid kumuleeruvana (pärast I kvartalit on tabelis toodud kolme kuuga tasutud maksude koondsumma, pärast I poolaastat kuue kuuga tasutud maksude koondsumma, jne), siis edaspidi esitatakse kõik andmed kvartali kaupa ja summasid aasta lõikes ei liideta. Sama põhimõte kohaldub ka käibe deklareerimisel.
MTA kontrolliosakond kogub teavet
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonnale luuakse võimalus koguda nii üksik- kui ka massandmeid maksumaksjate kohta esitades vastavale muule registrile (näiteks liiklusregister, kinnistusraamat, maaregister, rahvastikuregister jne) põhjendatud päringu. Sellist infokogumist ei peeta veel kontrollimenetluseks. Seega ei eelda selline infokogumine, et oleks alustatud üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni konkreetse maksumaksja suhtes. Need andmed on eelnõu seletuskirja kohaselt vajalikud, et teostada efektiivsemalt kontrollieelset riskianalüüsi ja leida potentsiaalseid maksuõigusrikkujaid, sest maksukohustuslaste registris olevatest maksuandmetest sageli ei piisa.
Muudest registritest saadud info võrdlemisel olemasoleva teabega oleks võimalik näiteks välja selgitada, kas maksumaksja on jätnud maksustamisele kuuluva kinnisvaratehingu, metsamaterjali müügi või üüritulu deklareerimata või kes on kellega ja kuidas seotud tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute tuvastamiseks jms. Maksuhaldur saab muudelt registritelt küsida andmeid, mis puudutavad alljärgnevat: isikute omandis või valduses olev vara ja varaga seotud isikud, isikute majandustegevus ning sellega seotud kaupade ja teenuste olemus ja logistika.
Maksuvõla ajatamine muutub paindlikumaks
Alates 1.04.2017 saab makseraskustes olev maksumaksja taotleda ka teadaoleva eesseisva tähtajaga maksukohustuse ajatamist. Lisaks tekib maksuhalduril õigus tühistada maksuvõla tasumise ajatamine, kui maksudeklaratsioonid jäetakse õigeaegselt esitamata.
Maksuintressi määr 0,06% päevas on kooskõlas Põhiseadusega
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 29.03.2017 otsuse, millega jättis maksuintresside praeguse määra 0,06% jõusse. Seega Tallinna Halduskohtu 2016. a detsembris ja 2017. a jaanuaris tehtud otsustes esitatud taotlused kohaldada tasumisega viivitamisel maksuintressi määrana 0,03% päevas jäid kahjuks rahuldamata. Riigikohtu otsusega saab tutvuda SIIN.
Autor: Hannes Lentsius, PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele