Müüa või mitte müüa – selles on küsimus

Mida arvestada ettevõtete müügil?

Üks laialt levinud argumentidest ettevõtete osaliseks või täielikuks erastamiseks on ajalooliselt olnud efektiivsuse suurendamine. Vaikimisi eeldatakse, et avaliku sektori omanduses olevatele ettevõtetele pööratakse omaniku poolt liialt vähe tähelepanu, eelkõige mis puudutab juhtimise kvaliteeti. Seetõttu võivad ettevõtted olla väga ebaefektiivsed: liiga palju töötajaid, iganenud või ebaratsionaalsed protsessid, jpm. Erainvestorid, keda huvitab otseselt nende vara väärtuse kasv, pööravad rohkem tähelepanu rahavoogudele ning nende surve peaks sundima juhatust rohkem väärtust looma. Seega pealtnäha võiks olla osaluse osalisel müügil jumet. Probleemiks kipub aga olema, et efektiivsuse kasv oleneb vähem omandivormist ja rohkem kontrollikeskkonnast. Uuringud on näidanud, et ka börsifirmade juhid kalduvad olema ebaefektiivsed: maksavad välja liiga vähe vaba rahavoogu ning suunavad seda küsitava tootlusega uutesse investeeringutesse. Efektiivsuse suurendamise eesmärgil erastamist korraldades peaks olema väga konkreetselt läbi mõeldud iga ettevõtte turusituatsioon ning analüüsitud, millest efektiivsuse ja väärtuse kasvu oodatakse.

Teiseks oluliseks kriteeriumiks varade võõrandamisel on varade allokatsiooni aspekt. Maakeeli öeldes tähendab see seda, et kõik investeerimisotsused peavad olema põhjendatud – ka investeeringust loobumine on otsus, mis vajab hoolikat kaalumist. Kui antud ettevõtteid ei peeta strateegiliselt olulisteks ning (osalises) erastamises nähakse võimalust ettevõtete efektiivsust kasvatada ja saadavaid vabu vahendeid parema tootlusega investeerida, siis rahalisest vaatepunktist lähtuvalt on tegemist hea otsusega, mis loob väärtust. Teisalt, kui rahavoogu tootva vara müügist saadud vahendeid plaanitakse kasutada sotsiaalse iseloomuga koalitsioonilubaduste elluviimiseks – piltlikult öeldes võtab pere SMS?laenu, et minna soojamaareisile –, siis on tegu lühinägeliku sammuga, mis lõhub väärtust ja vähendab kahjuks pikemas perspektiivis meie ja meie laste heaolu, kuna sellist kulutamist saab teha ainult ühekordselt.

Viimaks on oluline ka ajastus, millal erastamist plaanitakse läbi viia. Erainvestorid ei ole üldjuhul huvitatud oma ettevõtte müümisest suvalisel ajahetkel – selleks sunnivad kas välised mõjurid (reeglina pöördumatult halb finantsseis või probleemid võlakohustuste täitmisega) või pakutakse ettevõtte eest väga head hinda. Suvaliselt valitud hetkel ettevõtete müügiprotsessiga alustamise näol on üsna suure tõenäosusega tegu n?ö „raha lauale jätmisega“. Ettevõtte müük on aeganõudev ja keeruline protsess ning tavaolukorras valmistab teadlik investor seda aastaid ette, et minimeerida võimalikke komplikatsioone ja maksimeerida hinda. Selleks oleks mõistlik kaasata otsustamisprotsessi inimesi, kellel on pikaajaline kogemus ettevõtete müügiprotsesside läbiviimisel.

Loodan näha valitsuse poolt senisest suuremat selgitustööd, millistel põhjustel riigifirmade erastamine plaanis on ning millised on selle plussid ja miinused. Vastasel juhul on oht, et vastne koalitsioon plaanib meie ühisest kuldmune munevast hanest jõuludeks praadi teha.

Vaata rohkem infot EY teenuste kohta: www.ey.com/ee

Autor: Kristjan Kõrgmaa, EY tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultant