Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi teenused koonduvad
Augustikuu lõpus tegi valitsus olulise otsuse ja leppis kokku, et riigimajade kontseptsiooniga tuleb edasi liikuda ehk koondada riigi teenused maakonnakeskustes ühte kohta. Plaani aluseks on rahandusministeeriumi ettepanek maavalitsuste ülesanded ringi jagada. Et riigimajja võib meil igaühel tulevikus asja olla, kordan üle, mis on riigimaja ja kuidas võidaks nende asutamisest üle Eesti kodanik, ettevõtja ja riik.
Paremad riigi teenused inimesele ühes majast
Vaieldamatult on riiklike teenuste kättesaadavus kõigis Eesti maakonnakeskustes esmatähtis. Riigihalduse minister Arto Aas on toonud lihtsa näite, et inimesel saab lihtsamini asju ajada, kui riigimajas on riigiteller, kes suudab vastata ühe asemel kümnele küsimusele ja suunata inimese kohe õigesse kohta samas majas, mitte teises linna otsas järgmisel vastuvõtupäeval.
Praegu on väljaspool Harjumaad ja Tartumaad igas maakonnas keskeltläbi 30 erinevat avaliku sektori asutust, mis on saanud oma kontori asukoha vabalt valida. Nii saab mõnes maakonnas inimene riigilt teenuseid enam kui kümnelt eri aadressilt.
Olukorrad, kus ühe päeva jooksul või ühe küsimuse tõttu tuleb külastada mitut riigiasutust, ei vasta meie ettekujutusele tõhusast 21. sajandi riigist. Näiteks, kui koostamist vajab maja detailplaneering või ehitusprojekt ning nõu on vaja kuuelt-seitsmelt asutuselt, tähendab see kodanikule parajat närvikulu eri asutuste vahel sõeludes. Tuleb hakata otsima kaardilt asutuste asukohti, ühildama bussigraafikuid, oma ajalisi ja logistilisi võimalusi ning asutuste vastuvõtuaegu. Ja kui need vastuvõtuajad on juhtumisi eri päevadel, tuleb asjaajamiseks võtta töölt mitu vaba päeva. Maakondlik riigimaja teeks taolise asjaajamise oluliselt lihtsamaks.
Mitmel pool maailmas on avalik sektor seisukohal, et „klient on kuningas“ täpselt nii nagu erasektoriski. Sellist riigi teenust pakub näiteks Austraalia, Kanada, USA ja Suurbritannia. Lisaks sellele, et näiteks passi, juhi- ja kalastusloa saab taotleda ühest kohast ja seda nii asutusest kohapealt, telefonitsi kui e-teenusena, on teenused disainitud mugavalt teemade kaupa ning võttes arvesse seda, kas oled ettevõtja, resident või koolinoor. Sealjuures ei pea inimene mõistatama, millise nimega amet annab kalastusloa või millise riigiasutuse ülesanne on väljastada juhilube.
Tänapäevased e-teenused pakuvad võimalust muuta osa teenuse pakkumisest kiiremaks ja mugavamalt kättesaadavaks ning aina enam riigiteenuseid saab kätte veebi kaudu. Kuid päris ilma inimeste ja silmast silma nõustamiseta ka ei saa. Riigimajade kontseptsioon näeb ette, et need riigiasutused, kes kodanikule või ettevõtjale teenust osutavad, teevad seda ühest hästi ligipääsetavast asukohast ning võimalikult suures koostöös ühise teenindusleti tagant. Samuti võiks riigi teenuste kõrval oma koha leida tulevikus ka omavalitsuste teenused ning erasektori pakutavad teenused, näiteks panga-, side- ja postiteenused.
Parem koostöö asutuste vahel
Riigimajas suureneb tõhusus selles, mis jääb kodaniku jaoks üldjuhul nähtamatuks ehk teisele poole letti. Paraneb koostöö riigiasutuste vahel, sest rohkem ametnikke töötab lähestikku. Samuti kasutatakse hooneid otstarbekamalt.
Riigimajas on nii mõnelgi asutusel lihtsam säilitada oma teenuseid maakonnakeskustes. Olukorras, kus asutus on näiteks viinud suurema osa oma klienditeenindusest internetipõhiseks ja seetõttu vahetut teenindamist vajavate klientide arv ei ole enam eraldi teenindaja tööl hoidmiseks piisav ning paar korda nädalas kasutatavate büroopindade pidamine muutub liiga kulukaks, võib abi olla riigimajast. Riigimajas on võimalik pakkuda erinevate asutuste teenuseid ühise klienditeenindaja kaudu ning alakasutatud büroopinna asemel jagada ruume teiste asutustega.
Mõistlikumad kinnisvarakulud
Nii jõuamegi tõsiasjani, et mitme hoone kasutamine on kallim, sest mitmel pool tuleb hoida eraldi klienditeenindusala, koosolekuruume ja koopiamasinaid. Lääne maavalitsus on oma maakonna näitel välja arvutanud, et kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna loomisel hoitaks ruumi kokku vähemalt 30 protsenti.
Hetkel kuum
Samal ajal ei tähenda see vajadust rajada maakonnakeskustesse uusi kõrghooneid, sest seal on üldjuhul juba olemas esinduslikud ja hea asukohaga maavalitsuste hooned, millest paljude puhul on võimalik riigimajad kujundada. Kui maavalitsuste ümberkorraldamisel jääb osa ruume vabaks, annab see võimaluse mitme asutuse koondumiseks ühe katuse alla. Riigiasutuste maakondlikud bürood on üldjuhul piisavalt väikesed, et need ka täies koosseisus riigimajja mahutada.
Rohkem riigiasutuste töökohti maakondades
Lisaks riigi teenustele näeb riigimajade kava ette võimalust teha neis ka kaugtööd. Praegu polegi kõrgharidusega tippspetsialistil sageli muud valikut peale Tallinna või Tartu kolimise, kui ta soovib töötada näiteks mõnes ministeeriumis või riigiasutuses.
Tänapäeva tehnoloogia pakub võimalusi, et näiteks rahandusministeeriumi kõik töötajad ei pea istuma koos samas hoones Tallinnas. Riigimajades on ette nähtud kaugtöökoha võimalus riigiasutuste töötajatele, mis suurendab oluliselt avaliku sektori töökorralduse paindlikkust. Kui maakondades on rohkem riigiasutuste töökohti, tähendab see väljaspool pealinna omavalitsustele rohkem elanikke ning suuremaid maksulaekumisi. Ja rohkem riiki kohapeal.
Selge on, et muutused ei sünni kergelt – ühiste eesmärkide saavutamiseks on vaja pingutada, koostöö tegemiseks kompromisse teha ning tulemuste nägemiseks aega anda. Lihtsalt iseenesest ei juhtu midagi. Eelpool loetletud neli võitu on eesmärgid, mida tuleb iga maakonna rätsepalahendust välja töötades silmas pidada.
Riigi pakutavad teenused on näiteks
: maksunõustamine, töötuna arvelevõtmine, tööohutuse alane nõustamine, töövõimetuspensioni taotlemine, karjäärinõustamine, keskkonnaprojektide toetuste taotlemine, metsateatise esitamine, restaureerimistoetuse ja rahvakultuuri toetuste taotlemine, maaparandussüsteemi arvelevõtmine, toiduainete käitlemise tegevusloa taotlemine, põllumajandustoetuste taotlemine, sõidukite registreerimine, tarbijakaitse- ja tuleohutusalane nõustamine, passi taotlemine, abielu registreerimine jne.
Allikas: Rahandusministeeriumi blogi
Autor: Mart Uusjärv, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele