Arusaam moodsa aja raamatupidaja stereotüübist on muutumas ning praegused majandusarvestuse tudengid näevad valdkonda märksa avaramalt, kui seda tajuti ehk veel paar kümnendit tagasi. Samuti on valdkonna populaarsus aja jooksul kasvanud.
- Ajakirjanik Kairi Oja küsitleb majandusarvestuse tudengeid Foto: erakogu
Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kolmandal kursusel majandusarvestust õppiv Eveli Sarap räägib, et ega tal keskkooli ajal veel suuremat aimu olnud, mida oma elus teha tahab. „Mulle pakkus huvi majandus, kuid samas mõtlesin rohkem juuksuriameti peale,” meenutab Eveli. Kuna ta ei suutnud otsustada, kumb enam istub ja mida siis lõpuks õppima minna, võttis neiu pärast keskkooli aastaks aja maha, et saada selgusele, mida tegelikult teha tahab. Majandusarvestus jäi viimaks siiski peale. „Mõistsin, et laiem majandusharidus annab rohkem võimalusi edasiõppimiseks ja arenguks,” sõnab Eveli ning on siiani oma valikuga väga rahul. „See kõik läks nõnda just seetõttu, et ma ei läinud kohe pärast keskkooli edasi õppima. Olen üsna kindel, et sel juhul oleksin teinud vale valiku,” leiab ta tagantjärele.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.