Maksusoodustuste pakett kiideti heaks

Eelnõu kohaselt ei loeta tööandja poolt töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi alates 2018. aastast erisoodustuseks. Nendeks on sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud (v.a selleks vajaliku varustuse või inventari soetamine), olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise ning vajadusel treeneri kulu, avalikest rahvaspordiüritusest osavõtutasu ning kulud taastusravi teenustele (sh taastusarsti konsultatsioon, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, kliinilise psühholoogi teenus).

„Leppisime kulutuste piirmääraks kokku 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta. See on võrdne näiteks Soome tööandjate maksuvabastuse piirmääraga 400 eurot töötaja kohta aastas,“ ütles Sven Sester. Piirmäära rakendatakse iga töötaja kohta kvartalipõhiselt. Maksuvabastust ei ole lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse.

Eelnõu kohaselt saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Summa, mida tööandja teise ja kolmanda kalendripäeva eest töötajale hüvitisena maksab, jääb tööandja otsustada. Seni oli tööandja kohustuseks maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust 4.-8. haiguspäeva puhul.