Muutub ka siseriiklik pöördmaksustamine
Teine kavandatav muudatus puudutab siseriiklikku pöördmaksustamist. Teadupärast on siseriikliku pöördmaksustamise eesmärk võidelda maksupettustega. Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb Eestis pöördmaksustada kinnisasja käivet, kui kinnisasja vabatahtlikust maksustamisest on maksuhaldurit teavitatud. Teiseks pöördmaksustatakse metallijäätmeid ja väärismetalli. Seaduse muudatusega kavandatakse pöördmaksustatavate kaupade nomenklatuuri laiendada. Edaspidi peaksid pöördmaksustamisele kuuluma metalltooted kombineeritud nomenklatuuri koodidega 7208–7220, 7222, 7225, 7226, 7228, 73011000, 730300–7306, 73081000, 73082000, 73121061, 73121069, 731420, 73143900.
Selle muudatuse eesmärk on rahandusministeeriumi seletuskirja kohaselt maksupettuste vähendamine selles vallas. Maksuhalduri andmetel oli Eestis 7. märtsi 2016. a seisuga 357 äriühingut, kes tegelevad selliste metalltoodete võõrandamisega või soetamisega, kus esinevad suured käibemaksupettused. Nendest ligi 70 ettevõtet soetavad kaupa puhverettevõtetelt. Käibemaksu kahju 2015. aastal oli ligi 7,2 miljonit eurot. Metallisektori ettevõtjate hinnangul ligi 1/3 teatud metalltoodetest müüakse kasutades puhverettevõtteid.
Direktiivi artikli 199a lõige 1 punkt j annab liikmesriikidele õiguse kehtestada pöördmaksustamine muuhulgas toormetallidele ja metallide pooltoodetele. Sama artikli lõike 2 kohaselt tuleb erimeetme kasutusest teavitada käibemaksukomiteed.Pöördmaksustamist on direktiivi kohaselt õigus kohaldada kuni 31. detsembrini 2018. a, kusjuures pöördmaksustamist tuleb rakendada vähemalt kaks aastat. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist 2017, siis Eesti ei saa pöördmaksustamise kehtestamisel enam lähtuda artiklist 199a lõikest 1, vaid peab pöördmaksustamise kehtestamiseks loa taotlema sama direktiivi artikli 395 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogult. Loa saamise menetlus võib kesta kuni kaheksa kuud. Mäletatavasti ei anna Euroopa Liidu Nõukogu lubasid kergekäeliselt - viimane Eesti poolt saadetud taotlus vääriskivide pöördmaksustamise kohta lükati tagasi ja sellist muudatust seaduses ei jõustunudki.
Kui vaadata Rahandusministeeriumi poolt koostatud seaduse seletuskirja, ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust. Viimane ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline ja kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Piirmäära tõstmisega 16 000 eurolt 40 000 eurole ei kaasne ettevõtjatele mingit kohustuslikku käitumist, vaid suureneb isikute ring, kellel on valikuvõimalus käibemaksukohustuslasena registreerimise osas.
Rahandusministeeriumi seisukohast on eelnõu kiireloomuline, kuna metallisektori ettevõtjad, kes maksude tasumisel lähtuvad maksuseadustest, ei ole konkurentsivõimelised oma toodete müümisel. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist 2017, siis pöördmaksustamise kehtestamiseks tuleb luba taotleda Euroopa Liidu Nõukogult ning seetõttu võib eelnõu menetlemine kesta üle aasta ning sellega kaasneb ettevõtetele täiendav majanduslik kahju ning riigile täiendav tulude vähenemine.
Maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 kohaselt peab üldjuhul maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud. MKS muutmise seaduse seletuskirjas on märgitud, et nimetatud säte võimaldab seadusandjal kuue kuulisest üldreeglist lühema jõustumise tähtajaga vastu võtta maksuseadusi vaid põhjendatud juhtudel, milleks muuhulgas on akuutsete ja kiiret lahendamist vajavate maksupettustega tegelemine.
Tulenevalt Rahandusministeeriumi seisukohast võime eeldada, et kavandatavad muudatused jõustuvad üsna kiiresti. Ehk siis metalli pöörmaksustamise sätted peaksid jõustuma 1. jaanuar 2017 ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõus alates 1. jaanuar 2018.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht