Rahandusministeerium plaanib tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära ning laiendada ühtlasi ka siseriikliku pöördmaksustamise objektide ringi. Mida see endaga aga sisuliselt kaasa toob?
Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling kirjutab käibemaksuseaduse muudatustest
  • Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling kirjutab käibemaksuseaduse muudatustest
  • Foto: erakogu
Käibemaksuseaduse olulisemad muudatused
Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär tõuseb 16 000 eurolt 40 000 euroni. Isik peab end registreerima käibemaksukohustuslasena päevast, mil tema maksustatav käive kalendriaasta algusest ületab kehtestatud piirmäära;
pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirja lisatakse teatud metalltooted, mida peamiselt kasutatakse ehitusteenuse osutamisel ja masinatööstuses;
käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära puudutavate muudatuste jõustumisajaks on planeeritud 2018. aasta 1. juuli. Metallisektorit puudutavate muudatuste jõustumisajaks on planeeritud 2017. aasta 1. jaanuar.
Rahandusministeerium on ette valmistanud ja saatnud teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse muutmise ettepaneku, mille kohaselt peaks edaspidi hakkama kehtima käibemaksukohustuslaseks registreerimisel senise 16 000 euro asemele 40 000 euro suurune piirmäär. Rahandusministeeriumi poolt koostatud seaduse seletuskirja kohaselt ei ole isikud, kelle maksustatav käive aasta algusest arvates ei ületa piirmäära, kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena, kuid võivad seda teha. Seega ei ole nad kohustatud pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone. Muudatus on mõeldud mikroettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks, mis on Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kasvava majanduskasvu strateegias olulisel kohal.
16 000 euro asemel piirmäär 40 000 eurole
Eestis seni kehtiv 16 000 euro suurune piirmäär kehtib alates 1. aprill 1995. Sellel ajal kehtis Eestis kroon ja see summa oli 250 000 krooni. Piirmäärad erinevad liikmesriigiti. Käibemaksu direktiiv näeb ette, et liikmesriigid tohivad kehtestada piirmäära kuni 5000 eurot, enamusel liikmesriikidel on aga piirmäär suurem. See on võimalik kas varem kehtinud erisuste abil või on liikmesriigid selleks eraldi Euroopa Liidu Nõukogult luba taotlenud. Kelle täpsem huvi, siis piirmäärade suurused võib välja otsida seaduse seletuskirja lisast. Direktiivi artiklis 287 on sätestatud Eestile erand, mille kohaselt võib Eesti kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aasta käibe piirmäär ei ületa 16 000 eurot ehk teisisõnu ei pea isikud, kelle käive ei ületa piirmäära, end käibemaksukohustuslasena registreerima. Piirmäära tõstmiseks tuleb vastavalt direktiivi artiklile 395 taotleda luba Euroopa Liidu Nõukogult. Direktiivi kohaselt tuleb menetlus loa andmise osas läbi viia kaheksa kuu jooksul arvates taotluse esitamisest Euroopa Komisjonile. Eesti esitas vastavasisulise taotluse Euroopa Komisjonile 12. mail 2016. Euroopa Liidu Nõukogu juhindub muuhulgas oma otsuse tegemisel ka Euroopa Komisjoni 29. oktoobri 2004. a ettepanekust lihtsustada käibemaksuga seotud kohustusi, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel piirmäär tõsta kuni 100 000 euroni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele