Uute lahenduste peale tulemiseks peaks korraga keskenduma ühele tööülesandele ja 12tunniste tööpäevade asemel olgu hoopis 12 minutit tukastamist iga 8tunnise tööpäeva keskel, kirjutab tänases Äripäevas ajuteadlane Jaan Aru.
Et aju arvutusmasin töötaks täisvõimsusel, vajab see vanni, voodit ja vantsimist
  • Et aju arvutusmasin töötaks täisvõimsusel, vajab see vanni, voodit ja vantsimist
  • Foto: Pixabay
Meie aju on imeline, parim arvutusmasin meile tuntud universumis. Tänapäeva töökeskkond teeb aga meie kolju sees olevast sportautost tõukeratta. Peamine põhjus on informatsiooni üleküllus, millega kaasnevad ajule ebasobivad tööviisid: 1) et kõigega kursis olla, on standard ülesannete samaaegne tegemine, st rööprähklemine; 2) inimestele meeldib olla alati kättesaadav, kohe igale e-kirjale või tekstisõnumile reageerida; 3) kuna infot on alati rohkem kui aega, kiputakse tegema üha pikemaid tööpäevi.
Nende tööpraktikate kohaselt aju kasutades muudame kahjuks aju imemasina taskukalkulaatoriks. Aju on väga vilets rööprähkleja. Mõtlemist vajavaid tööülesandeid lahendab aju alati üksteise järel, mitte korraga. Seega iga kord, kui tuleb tööalane telefonikõne või on tarvis sotsiaalmeedias vastata, peab aju ühelt ülesandelt teisele lülituma. See ümberlülitamine nõuab lisaressursse.
Mõttetöö ressurss ajus on aga piiratud – teadlik mõttetöö tundub subjektiivselt raske ja on ka ajule raske, niisiis suudab aju seda teha ainult piiratud aja. See teadliku mõtlemise ressurss võimaldab tulla loovate lahenduste peale ja hakkama saada mõtlemist vajavate tööülesannetega, aga kuna ta on piiratud, tuleb teda hoida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele