Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuus põhiviga sisekommunikatsioonis
Suhtlus ettevõtte sees toimub ka plaani ja eesmärgita, kuid sisekommunikatsioon vajab kindlat kava ja teadete kordamist. Hea on läbi mõelda veel mõningad asjad, mis lõpuks polegi pisiasjad.
Eesti tööandjad pööravad aina enam tähelepanu sisekommunikatsioonile. Olen töötanud kommunikatsioonivaldkonnas rohkem kui 15 aastat ja mäletan aegu, kui sisekommunikatsiooni panustavaid ettevõtteid võis üles lugeda kahe käe sõrmedel. Nüüdseks on pilt oluliselt muutunud ja sisekommunikatsiooni kasu mõistavad nii väike- kui ka suurettevõtted. Peaküsimus on selles, kuidas võtta sisekommunikatsioonist maksimum ja kasutada ära kogu potentsiaal? Olles ühel või teisel moel kokku puutunud enam kui paarikümne Eesti organisatsiooni sisekommunikatsiooniga, olen tähele pannud korduma kippuvaid vigu. Neist kuus on kõige olulisemad, millele tasub igas ettevõttes teravdatud tähelepanu pöörata.
Seotud lood
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Riigikogu võttis seadusemuudatuse 3.12 vastu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele