Advokaadibüroo Vilgerts Loor maksuadvokaat Kaido Loor tutvustab Euroopa Komisjoni äsjaseid ettepanekuid maksutulu õiglasemaks jaotamiseks ja selgitab, mida need Eestile kaasa võivad tuua.
- Maksuadvokaat Kaido Loor avab Euroopa Komisjoni maksuettepanekute sisu Foto: erakogu
Euroopa Komisjon avaldas 28.01.2016 ettepanekud maksuplaneerimise võimaluste vähendamiseks. Ettepanekud puudutavad äriühingute tulumaksu ning Komisjoni hinnangul tagavad õiglasema maksulaekumise. Ettepanekud tuginevad OECD kiirkorras läbiviidud ulatuslikule tööle 2013-2015 (nn. BEPS projekt) selleks, et riikide maksubaase maksuplaneerimise vähendamise kaudu tugevdada. BEPSi vastuvõtmisel esines kartus, et suuremad riigid suruvad väiksematele peale ranged BEPSi nõuded, ise neid samas mitte rakendades. BEPSi nõuete (osaline) rakendamine läbi Euroopa Liidu õiguse peaks seda muret vähendama kui selline seadusloome ikka seaduslikuks osutub. Komisjon ise leiab, et need ettepanekud, kui need vastu võetakse, on samm lähemale ühtsele üle-Euroopalisele äriühingute tulumaksule (nn. CCCTB).
Ettepanekute üks osa, vastava direktiivi projekt, sisaldab põhimõtteid, mis Eesti õiguses juba kehtivad, või tulenevalt meie äriühingute tulumaksusüsteemist pole asjassepuutuvad, aga ka põhimõtteid, mis võivad tuua suuri muudatusi ka Eestis.
VÕIMENDUSMAKS
Näiteks kavatseb Komisjon tõhustada nn. thin cap reegleid, sest „rahvusvahelised ettevõtted finantseerivad grupi ühinguid sageli ülehinnatud intressidega, mis vähendab ühingute maksubaasi“. Kuigi ülehinnatud intress on selgelt siirdehinna küsimus ja peaks puudutama ainult laenusid seotud isikutelt, seisab direktiivi-ettepanekus, et intressi netokulu (st. makstud ja teenitud intressi vahe) on maksuvaba ainult 30% EBITDA (aga minimaalselt 1 MEUR) ulatuses ja seda ka juhul kui laenuandja ei ole seotud isik. Seda ületavat intressikulu võib järgmistele aastatele edasi kanda. 30% EBITDA osa, mida „intressimaksuks“ ei kasutatud, saab järgmistele aastatele edasi kanda.
Eesti kontekstis oleme me harjunud, et ühingu laenu(intressi)de/kapitali suhe ei ole maksuobjekt – seni pole ühinguid laenamise eest veel maksustatud. Koos Komisjoni kavandatavate reeglitega võib aga juhtuda, et intressimaksed Eesti ühingust, mis direktiiviga sätestatud määra ületavad, satuvad maksuobjektiks. Selline maks peaks ilmselt vähendama tulevikus makstavat „dividendimaksu“ (maksukrediit), kuid toob tulumaksukohustuse oluliselt varasemaks. Huvitaval kombel ei vabasta direktiivi eelnõu selliseid „ülehinnatud intresse“ siirdehinna tulumaksust, st. sisuliselt tekib seotud isikule makstavate intresside osas topeltmaksustamine.
KELLELE EMA, KELLELE TÜTAR
Teine huvitavam muudatus on hübriidide erinevuse kaotamine. Kuni BEPS-projekti alguseni kasutati instrumente (nt laenusid), mis nt. väljamakset tegevas (allika-) riigis loeti intressiks, aga väljamakset saavas riigis loeti dividendiks. Nii saavutatakse seaduslikult intressitulu mittemaksustamine. Sama on võimalik teatud ühingu- või tegutsemisvormidest väljamaksete tegemisega oma liikmetele. Nüüd soovib Komisjon, et väljamakse määratlus allikariigis kehtiks ka väljamakset saavas riigis, kui allikariigis see makse väljamaksja maksukohustust vähendab. Põhiseaduspartei liikmetele jääb muidugi arusaamatuks, kuidas saab teise riigi ühing nt makset tegeva Eesti ühingu sise-elu nõnda tunda, ja kuidas saavad võõraste riikide õiguskorrad Eestis nõnda kehtida, aga kui hr. Maurusele raha tuuakse, siis on ta ju alati kodus…
ÄRISALADUSED SEEBIKS
Lisaks BEPS-direktiivile soovib Komisjon vähendada privaatsusõigust ja maksusaladuse kaitset suurema maksuhaldurite-vahelise infovahetusega rahvusvaheliste kontsernide kohta ja on teinud mõned vähem huvipakkuvad ettepanekud seoses topeltmaksustamist vältivate lepingutega.
Kuigi ettepanekute avaldamisest on möödas vaid mõned päevad, on mõnede riikide maksuasjatundjad juba nurisenud investeerimiskliima halvendamise pärast, ja mitte ainult nendes riikides, aga ka Euroopas tervikuna. Arvatakse, et maksuplaneerimist piiravad meetmed hoiavad Euroopast eemale ka neid globaalseid ettevõtjaid, kellel on kombeks maksta maksu rohkem kui seadus otseselt nõuab, ning tekitavad topeltmaksustamise riske. Lisaks sellele on oodata ka rohkeid vaidluseid meetmete proportsionaalsuse üle, sest BEPS projektis ettevõtjatele ja maksuteadlastele arvamuse andmiseks antud mõned üksikud nädalad ei saanud kuidagi olla piisavad.
Kuna OECD BEPS tegevuskavas on oluliselt rohkem tegevuspunkte kui Komisjoni seekordses ettepanekus, siis on loogiline eeldada, et Komisjonilt võib veel oodata põnevaid arenguid. Komisjon ise lubab, et 2016 aastal elustatakse CCCTB projekt, ja siin võiks Eesti poliitikud pakkuda CCCTB-ks Eesti ühingutulumaksu süsteemi.
Autor: Kaido Loor, advokaadibüroo Vilgerts Loor partner ja vandeadvokaat
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.