Vaata, kelle ja milliseid finantsandmeid hakatakse koguma

Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu võitlemisel on üheks tõhusamaks meetmeks piiriülene automaatne teabevahetus maksuhaldurite vahel, mis aitab tagada suuremat maksustamisalast läbipaistvust. Euroopa Liidus reguleerib kohustusliku automaatse teabevahetuse valdkonda Nõukogu direktiiv nr 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta, mille kohane automaatne teabevahetus käivitub käesolevast aastast juba näiteks töötasusid, juhatuse liikme tasusid, pensione ja kinnisvaratulu käsitleva teabe osas.

Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29) (edaspidi halduskoostöö direktiiv). Eelnõu võimaldab rakendada ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni välja töötatud finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ühtset ülemaailmset standardit (edaspidi OECD aruandluse standard).

Finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse eesmärk on takistada maksudest kõrvalehoidumist. Maksuhalduritele pannakse kohustus vahetada omavahel piiriüleselt teavet teise riigi maksuresidentide finantskontode kohta. Ulatuslikum teabevahetus annab maksuhaldurile võimaluse saada ülevaade oma maksuresidentide rahalistest vahenditest, mida hoitakse teises riigis või erinevas jurisdiktsioonis asuvas finantsasutuses. Sellisel viisil vähendatakse isikute võimalusi varjata maksuhalduri eest oma võimalikke maksustatavaid tulusid.

Eelnõuga pannakse Eesti finantsasutustele kohustus koguda teabevahetuse jaoks vajaminevat finantskontosid (sh kindlustuslepinguid) puudutavat maksualast teavet (nt kontoomaniku andmed ja kontol hoitava summa suurus) ning edastada see kord aastas Maksu- ja Tolliametile. Maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) täiendatakse isikute ringi, kelle andmeid töödeldakse maksukohustuslaste registris.

Teabevahetus puudutab mitteresidendiks olevate füüsiliste ja juriidiliste isikute finantskontosid, samuti muude juriidilise isiku staatuseta ühenduste kontosid. Finantskontodeks on automaatse teabevahetuse mõistes kõikvõimalikud kontod, mida kasutatakse oma tulude hoidmiseks ja/või tulude teenimiseks, lisaks elukindlustuslepingud. Teavet erinevate finantskontode omanike ja konto kogujäägi või -väärtuse kohta kogutakse kalendriaasta põhiselt ning edastatakse isiku residentsuse riigi maksuametile järgneva aasta septembris.Esmased kohustused laienevad aruandekohustuslikele Eesti finantsasutustele juba 2015. aasta viimasel päeval, mil on vaja fikseerida finantskontode kogujäägid ja –väärtused ning nende kindlaksmääramiseks vajalik valuutakurss. Sellest lähtuvalt on valitud seaduse jõustumine 2015. aasta 31. detsembril.

Aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel tuleb oma peetavate kontode kohta Maksu- ja Tolliametile esitada:

1) Teise riigi maksuresidendist kontoomaniku nimi, elukoha- või kontaktaadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid). Füüsilise isiku puhul lisaks sünnikoht ja –aeg. Kui konto omanikuks on ettevõte, kellel on teise riigi maksuresidendist kontrolliv(ad) isik(ud), tuleb maksuhaldurile esitada lisaks ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber (-numbrid) ning kontrolliva isiku kohta samad andmed, mis füüsilise isiku puhul.2) Kontonumber või selle toimiv ekvivalent. Näiteks kindlustuslepingu puhul lepingu või poliisi number.3) Aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber.4) Konto jääk või väärtus. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus. Väärtus määratakse direktiivi kohaselt kindlaks asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga.5) Mis tahes hoidmiskonto puhul tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada:  a) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muude sissetulekute brutosumma, mis on kontole (või seoses hoidmiskontoga mõnele muule kontole) makstud või krediteeritud kalendriaasta jooksul jab) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana (nt käsundi alusel). Siin punktis nimetatud teabe suhtes kehtib finantsasutuse soovil aastane üleminekuperiood. Vaata täpsemaid selgitusi MTVS § 231 lõike 5 kohta.

6) Hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma.

7) Hoidmis- ja hoiusekontost erineva konto puhul (sh teatud kindlustuslepingute puhul) brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta jooksul.

Finantskontode maksualase teabe töötlemise juures on oluline, et aruandluskohustus laieneb ka selle (eelkõige OECD liikmeks oleva) riigi maksuresidente puudutava teabe suhtes, kellega teabevahetus ei ole veel alanud. Teabevahetuse objektiks oleva aktuaalse teabe sõelub finantsasutuste poolt esitatava teabe hulgast välja Maksu- ja Tolliamet. Eesti maksuhalduri teabevahetuspartnerite igakordne väljaselgitamine oleks finantsasutuste jaoks põhjendamatult koormav. Mittevajaliku teabe Maksu- ja Tolliamet kustutab.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN.