Maksuvabad kodud MTA luubi all

Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress ärimehe Heldur Meeritsa ja maksuameti kokkupõrkest, milles nõuti Meeritsalt kohtu kaudu üle 300 000 euro. Põhjuseks kahtlus, et ärimees ehitas oma ettevõtte Amalfi varade eest endale häärberi, hoidudes sedasi vajalike maksude tasumisest. Meerits väitis, et algselt oli häärber plaanitud hoopiski puhkekeskuseks ja kohus mõistis ärimehe sel suvel õigeks.

Kohtuotsus jättis avalikkuse jaoks õhku küsimuse, kas väidetavate äriplaanide luhtumisel ongi võimalik endale seaduslikult maksuvabalt eluase ehitada või osta. Või enamgi – miks jäid maksuameti käed liiga lühikeseks?

Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe nentis, et Meeritsa juhtumile sarnaseid vaidlusi on palju. Näiteks on sel aastal maksuamet lõpetanud 62 samasisulist kontrolli, millega on maksurikkumistega tasumata jäetud 1,57 miljonit eurot. Eelmisel aastal jõudis maksuamet lõpetada 95 kontrolli, mille maksusumma oli ligi neli miljonit eurot.

Maksuamet pikemat piitsa ei ihale

„Probleem on märkimisväärne,“ ütles Veermäe. Samas see, et maksuametil jäävad mõnikord nende hinnatud maksukahju ettevõtjatelt saamata, ei tähenda tema arvates, et maksuametil on petturite kättesaamiseks liiga lühikesed käed. Vastupidi, probleemi lahendusena ei näe Veermäe mitte seaduste karmistamist ja pikema piitsa hankimist, vaid hoopiski inimeste õigustundele rõhumist. „Tegu on suhtumise probleemiga. Mis riigis me siis lõppude lõpuks elada tahame?“ küsis Veermäe, lisades, et kui ühiskonnas ollakse mingites raamides kokku leppinud, siis võiks ka kokku leppida, et järgime neid, mitte ei otsi võimalusi raamidest mööda minna.

Pikemalt loe Äripäevast.