Maksuamet on üha rohkem hädas juhtumitega, kus äriühingu soetatud kinnisvara kasutatakse isiklikuks otstarbeks. Eelmisel aastal tuvastati sedasi tekitatud maksukahju ligi nelja miljoni euro eest.
MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe
  • MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe
  • Foto: Raul Mee
Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress ärimehe Heldur Meeritsa ja maksuameti kokkupõrkest, milles nõuti Meeritsalt kohtu kaudu üle 300 000 euro. Põhjuseks kahtlus, et ärimees ehitas oma ettevõtte Amalfi varade eest endale häärberi, hoidudes sedasi vajalike maksude tasumisest. Meerits väitis, et algselt oli häärber plaanitud hoopiski puhkekeskuseks ja kohus mõistis ärimehe sel suvel õigeks.
Kohtuotsus jättis avalikkuse jaoks õhku küsimuse, kas väidetavate äriplaanide luhtumisel ongi võimalik endale seaduslikult maksuvabalt eluase ehitada või osta. Või enamgi – miks jäid maksuameti käed liiga lühikeseks?
Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe nentis, et Meeritsa juhtumile sarnaseid vaidlusi on palju. Näiteks on sel aastal maksuamet lõpetanud 62 samasisulist kontrolli, millega on maksurikkumistega tasumata jäetud 1,57 miljonit eurot. Eelmisel aastal jõudis maksuamet lõpetada 95 kontrolli, mille maksusumma oli ligi neli miljonit eurot.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele