Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling selgitab, millised olulised vahed on kinnisasjal tavatähenduses ja maksuseadustes ning millal on tegu maksuvaba käibega.
Oluline on teada, mis on käibemaksuseaduse mõistes kinnisasi
  • Oluline on teada, mis on käibemaksuseaduse mõistes kinnisasi
  • Foto: Meeli Küttim
Kinnisasjade käibemaksustamisest on raamatupidaja.ee veergudel juttu olnud korduvalt. Samas on kinnisasjade maksustamise valdkond piisavalt keeruline ja nüansirohke, mille tõttu on oluline teada, mis asi see kinnisasi ikkagi on.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Sama seaduse § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasi on käibes koos selle oluliste osadega, milleks on ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Olulisteks osadeks on ka erinevad laternapostid, kaevud ning isegi maatüki pinnas (muld, liiv, killustik), millega on kinnisasi kaetud. Seega pole oluliste osade määramisel vahet, kas asi asub maa peal või maa sees. Eelnimetatud olulised osad peavad olema kinnisasjaga püsivalt ühendatud, seega kinnisasjaga ühendatud asja eraldamisel võib kinnisasi ise ka hävineda või oluliselt halveneda. Juhul, kui kinnisasja oluliseks osaks on ehitis, siis võib ka ehitise oluline osa olla selle kaudu kinnisasja oluliseks osaks. Seega on oluline eristada, mis võib olla ehitiste olulisteks osadeks ning mis mitte.
Arvestada tuleb sellega, et kinnisasja mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja käibemaksuseaduse (KMS) ei ole sama
KMS-is on kinnisasja mõiste mõnevõrra laiem. KMS-i tähenduses on kinnisasjad lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatule:

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele