Pakendiaruandlus sunnib kaaludega ringi jooksma

Ettevõtja Kalev Kääramees nendib, et kuigi nende ettevõtte pakendiaudit on tehtud ja esitatud, on see teema, millega  mitte keegi, keda tema teab, ei taha tegeleda. „Suures firmas oleks vist mõeldav palgata lisandunud aruannete, deklaratsioonide ja auditite tegemiseks eraldi inimene. Väikeses firmas on see muidugi mõeldamatu. Vahel tekib tahtmine loobuda kogu sellisest ettevõtlusest, sest töörõõmu või kasu teistele inimestele need tegevused ei paku,“ räägib Kääramees.

Ta lisab, et pakendiaudit ise ei too kaasa palju lisatööd, küll aga kulu  auditoortasu näol. Palju aega ja vaeva läheb hoopis  igakuiste pakendiaruannete esitamise peale. Paistab, et Euroopa Liidus ei huvita kedagi see pakendite arvestamise probleem ja pakendideklaratsioone on tihti täiesti võimatu saada. Ise pakendite kaalumine on ka tihti suhteliselt võimatu. Näiteks tuleks müügipakendid (sh blisterpakendid) avada,“ selgitab Kääramees.

Tema sõnutsi on elektroonikajäätmete kogumine ja selle eest tasumise süsteem Eestis (EES-Ringlus) palju parem - osalejad deklareerivad turule lastud kauba ja tasuvad vastavalt oma turuosa ulatuses kogumiskulud.

 Kalev Kääramees ja ettevõtte audiitor võtavad pakenditeema kokku:

Teenus oli  kallim,  sest  pidi   auditi  kinni  maksma;Audiitori leidmine võib olla probleem. Meil oli finantsaudiitor olemas ja me ei pidanud turult otsima hakkama.Auditi veapiir võiks teatud tegevuste puhul olla suurem. Samuti võiks pakendi hindamise meetodina olla võimalik kasutada hinnangulist meetodit, mille täpsusaste on küll väiksem, kuid mis lihtsustaks arvepidamist. Pidev pakendite lõhkumine ülekaalumise eesmärgil ja kaaludega ringijooksmine ei tundu eriti mõttekad tegevused.Valitsusel tuleks teha kõik endast sõltuv, et pakendite märkimine arvetele muutuks ELis kohustuslikuks.

 LOE LISAKS!