Mida rohkem e-arveid, seda suurem kasu

Eesti on tuntud rahvusvaheliselt oma e-lahenduste poolest näiteks panganduses, valimistel, tuludeklareerimises. Samas e-arvete kasutamises oleme Euroopas pigem mahajääjate hulgas. Riik on asunud seda olukorda muutma ja soovib kaasata kõiki osapooli.

Mis on e-arve? E-arve mõiste all on Eestis seni valdavalt silmas peetud elektroonilist arvet e-posti manusena (näiteks pdf. dokument), kuid see eksiarvamus tuleb kummutada. E-arve on masinloetav arve, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist. Selline meetod lihtsustab arveldamise protsessi, säästab aega ja raha ning on keskkonnasäästlik.

Valitsus kiitis selle aasta alguses heaks rahandusministeeriumi tegevuskava e-arvetele  kohustuslikuks üleminekuks era- ja avaliku sektori vahelistes tehingutes 2016. aastas lõpuks. Analüüsisime teiste riikide kogemusi ning kaardistasime e-arvetega kaasnevaid mõjusid ja jõudsime järelduseni, et e-arvetele üleminek on põhjendatud ja mõistlik ning seda nii ettevõtjatele kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Tuleb ka arvestada, et nii uuendusmeelsemad ettevõtjad kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused Eestis masinloetavaid arveid juba kasutavad ning nende hinnang on olnud positiivne, olgu või näiteks Türi vallavalitsus, Viljandi linnavalitsus, Ühisteenused AS jt. Samuti ei ole e-arve võõras ka kodanikele ega korteriühistule.

E-arved võimaldavad arveid koostada ja edastada tehingupartnerile kiiremini ning see omakorda tagab ka arvete kiirema tasumise. Avaliku sektori jaoks tähendab ostuarvete käsitlemine e-arvetena  ka olulist rahalist kokkuhoidu. Ernst & Young poolt koostatud uuringus märgiti avaliku sektori ostuarvete töötluses kokkuhoiuks 2,5 miljonit eurot aastas. Erasektoris annaks e-arved ostuprotsessis kordades suurema säästu, kuna seal on ostuarvete maht ise kordades suurem. 

Eesmärk on, et era- ja avaliku sektori arveldamises e-arvete kohustuslik rakendamine annab impulsi ka erasektoris omavaheliste arvelduste täielikult masinloetavaks muutmisele. Pikemas perspektiivis peaks erinevad e-toimingud vähendama veelgi tõhusamalt ettevõtjate ja kodanike halduskoormust riigiga suhtlemisel, nt deklaratsioonide, aruannete esitamisel.

E-arvetele üleminekul on oluline roll kaasamisel. Ettevõtjatega teeme koostööd katusorganisatsioonide toel nagu näiteks Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsiooni kaudu. Lisaks loodame kaasata ka teisi huvitatud osapooli, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone.

Kaasamise eesmärk on kaardistada detailsemalt juba praegu olemasolev suutlikkus ning analüüsida, milliseid üleminekumeetmeid peaks riik kehtestama ja tuge pakkuma lähtudes ettevõtja ning kohaliku omavalitsuse suurusest. Eelnevalt viidatud uuringus toodi esile, et Eestis levinud majandustarkvarad võimaldab e-arveid kasutada. Turul tegutsevad e-arveid vahendavad ja muid e-arve teenuseid  pakkuvad operaatorid, kuid ettevõtjad vajavad enam teavet, sealhulgas kindlust, et arveldamisega seotud kulud ei suurene. Nii on juba tegevuskavas välja toodud, et vähe e-arveid kasutatavaid era- kui ka avaliku sektori üksustele tuleb tagada tuge, näiteks võimaldada  mikroettevõtjatele tasuta e-arvete koostamist riigi poolt loodud portaali kaudu.

E-arvete kohta loe veel www.fin.ee/e-arved

Autor: Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu