Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Anvelt: hea seadus vajab nii eel- kui järelanalüüsi
Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas riigikogu ees peetud ettekandes, et hea seaduse saab läbi tugeva eeltöö ja pideva hilisema praktikas toimimise kontrolli. Ka peaks õiguskord olema arusaadavam venekeelsetele elanikele.
„Hea õigusloome ülim eesmärk on see, et kõik otsused oleksid teadmistepõhised ja lähtuksid selgetest kalkulatsioonidest, mitte ei sünniks kabinetis üksnes kõhutunde põhjal. Selleks tuleb investeerida aga aega ja vahendeid – see on õigusselguse hind,“ ütles justiitsminister oma kõnes.
Anvelti sõnul peavad hea õigusloome protsessi osad olema ühtviisi nii seaduse väljatöötamisele eelnev mõjude analüüs kui ka pärast seaduse vastuvõtmist tehtav järelhindamine. Eelnev mõjude analüüs on lähtekoht, et selgitada välja, kas probleemi lahendamiseks on vaja tingimata seadust muuta, teha uus seadus või sobib mõni muu vahend. Ehk tasub muuta hoopis rakendus¬praktikat, teavitada avalikkust või kasutada muid meetmeid. Samuti, kui seadusega kaasneb oluline mõju, tuleb seda juba põhjalikumalt analüüsida.
Eelhindamise juurde käib kindlasti suurem kaasamine. „Kui me kaasame neid, keda loodav õigusakt otseselt puudutab, siis toome õigusloome arutellu uusi seisukohti ja leiame alternatiive, mida oskavad esile tuua vaid inimesed, kes valdkonnaga isiklikult kokku puutuvad,“ lausus Anvelt.
Palju saab õppida ka teiste riikide kogemusest. „Enne kui rutata eelnõu kirjutama, on vaja uurida, kas Eestiga võrreldavates riikides on sama teemaga tegeldud, kuidas on asi seal lahendatud ja kas mõni lahendus võiks sobida ka Eestile. Näiteks kiirlaenuturgu reguleeriva eelnõu puhul vaatasime Soome kogemust, kus krediidikulukuse määrale kindla ülempiiri seadmine on olukorda märkimisväärselt parandanud,“ rääkis justiitsminister.
Järelhindamine on aga vajalik, et vaadata, kas seadus ka soovitud eesmärke täidab. „Just järelhindamist võiks pidada üheks järgmiseks õiguspoliitika arengusammuks. Justiitsministeerium on esimese järelhindamisega võrreldava algatuse teinud, kui kutsusime kõiki osalisi esitama ettepanekuid korrakaitseseaduse probleemsete sätete kohta,“ sõnas Anvelt.
Lisaks peab riik ministri hinnangul hoolt kandma selle eest, et meie õiguskord oleks arusaadavam ka venekeelsetele elanikele. Selle huvides tehakse veel aasta lõpul tasuta vene keelde tõlgitult kättesaadavaks 52 kõige rohkem kasutatavat seadust ning tõlgitakse vene keelde Juristaitab portaal. „Riigil ja ühiskonnal on palju mõjusam investeerida õigusteadliku ja õiguskuuleka elaniku arengusse, kui hiljem võidelda teadmatusest tulenevate tagajärgedega,“ märkis Anvelt.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele