Nõudest loobumisele maks peale?

MTA avaldab oma kodulehel eelotsuste kokkuvõtteid, millest huvitavamaid hakkab raamatupidaja.ee avaldama koos advokaadibüroo Antsmäe Loor maksuadvokaat Kaido Loori kommentaariga.

Seekord sooviti maksuhalduri hinnangut seoses tütarettevõtja suhtes kehtivast nõudest loobumisega. Taotleja arvates ei olnud nõudest loobumine käsitletav kingitusena, ent MTA järeldas, et loobumine on siiski kingitusena maksustatav.

MTA eelotsus tütarettevõttele esitatud nõudest loobumise kohta:

Taotleja soovis maksuhalduri hinnangut seoses tütarettevõttele esitatud nõuetest loobumisega. Taotleja leidis, et taotluses kirjeldatud nõudest loobumine ei oleks käsitletav kingitusena, kuivõrd nõue on lootusetu ning loobutakse üksnes turuväärtust ületavas osas. Taotleja on seisukohal, et nõudest loobumine ei kuulu ka maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena (TuMS 52 lg 2 p 1). Kokkuvõtvalt leidis taotleja, et nõudest loobumine selle turuväärtust ületavas osas on maksuneutraalne. ja leidis, et arvestades taotleja senist majandustegevust, laenude andmisega seonduvaid asjaolusid ning eriti seda, et taotleja ei saa nimetatud tehingust mingisugust vastusooritust, on taotluses kirjeldatud nõudest loobumine maksustatav TuMS § 49 lg 1 alusel kingitusena. Muud maksukoosseisud (nagu TuMS § 52 lg 2 p 1) ei ole asjakohased, kuivõrd maksustamise alused on üksteist välistavad.

Maksu- ja Tolliamet taotlejaga ei nõustunud

Kaido Loori kommentaar:

Selles eelotsuses on mitu huvitavat ja šokeerivat seisukohta. Esiteks, kuigi tegemist on seotud isikuga, siis maksuhaldur ei ole viidanud seotud isikute vaheliste tehingute (siirdehinna) kohaldamisele, vaid üldistavalt järeldanud, et nõudest loobumine on kinge ja maksustatav. Selline põhimõte kehtiks äriühingute kõikide tehingute kohta, sh ka mitteseotud isikutega (st turutingimustel). Kui seda põhimõtet tõena võtta, siis on ka iga sissenõudmata leppetrahv, viivis, kahjunõue ja alusetu rikastumine maksurisk. Nõue leppetrahvi, viivise ja kahjunõude osas ei teki ju mitte selle esitamisega vaid lepingust või kahju tekitamisest õiguse rikkumise hetkel ja selle mittesissenõudmine on järelikult kinge.Teiseks, emaettevõtja nõudest loobumise vajaduse tekitab harilikult tütarettevõtja kahjumlikkus ja netovara puudujääk. Äriseadustik nõuab, et OÜ ja AS netovara peab olema vähemalt pool osa/aktsiakapitalist või peab ühing esitama pankrotiavalduse. Praktikas on sageli netovara puudujääki lahendatud nii, et (osaliselt väärtusetu!) nõue antakse mitterahalise sissemaksena ühingu kapitali. Sisuliselt on muidugi tegemist nõudest loobumisega, mis tekitab teravamalt küsimuse, kas ka selline sissemakse on „kinkemaksuga“ maksustatav? Maksuhalduri nõue, et emaettevõtja ei saa nõudest loobumisega tütarühingu netovara kinkemaksuta tõsta, viib selleni, et nõue tuleks ümber kujundada tingimuslikuks (nõude rahuldamise tingimuseks netovara kokkulepitud piiri ületamine) ja/või peab ühing moodustama vabatahtlikke reserve, kuhu emaettevõtja saab teha tasaarvestusega sissemakse. Kuid sellist tegevust võib maksuhaldur proovida rünnata siirdehinnamaksuga ning on ebavajalikult bürokraatlik.Tegelikult on arusaamatu, miks peab maksuhaldur nõudest loobumist probleemiks: emaettevõtjal on ju maksude osas kasulikum nõuet alles hoida ja arvestada sellelt intresse ja viiviseid, st tütarühingu kasumit intresside ja viivistega vähendada ja maksuneutraalselt tütarühingust emaettevõttesse viia. Emaettevõtjad ei loobu nõuetest mitte maksude seadusliku planeerimise aga Äriseadustiku sätete tõttu. Maksude laekumise seisukohalt on loobumise maksuneutraalsus hea, sest hiljem kasumi tekkimisel ja välja viimisel peab tütarühing tasuma nn. dividendimaksu. Antud kaasuse asjaoludel jääb üle ka küsida: kas saab kinkida nõuet, mis on väärtusetu, ehk miks peaks kingisaaja pidama väärtusetut hüve kingituseks, või ehk kas saab kinkida midagi sellist, mida pole olemas? Või on just siin peidus lahendus: nõustuda maksuhalduriga, et loobumine on kinge, kuid deklareerida kinke väärtuseks 0? Kas siin on võimalus juba tasutud „nõuetest loobumise maksu“ tagasiküsimiseks? Kas ülaltoodud maksuhalduri eelotsus pole mitte eluvõõras?

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere sõnutsi avaldab maksuhaldur eelotsuste kokkuvõtetes reeglina kogu info, mis on kirjas eelotsuses endas ja mida on võimalik maksusaladuse kaitset arvestades avaldada. Seega on täiendavate kommentaaride andmine keeruline, kuna MTAl ei ole võimalik laskuda detailidesse, mis paremini kaalutlusi edasi annaksid. Seetõttu on ka küsitav kolmanda osapoole poolt kommentaaride esitamine ja nende avaldamine. Leiame, et kaasuste kommenteerimine ilma detaile teadmata eksitab selle info tarbijaid. Üksikute eelotsuste pinnalt on meil äärmiselt keeruline kaasa rääkida ja midagi olemasolevale lisada, sest eelotsuste puhul on maksusaladuse kaitse äärmisel oluline, et tagada meie klientide usaldus meie vastu.

TASUB TEADA kohta. sätestab MKS § 915. Taotluses tuleb anda ammendav ülevaade tulevikus plaanitava(te)st toimingu(te)st, andes MTA-le kogu potentsiaalselt vajaliku teabe ning kirjeldades võimalikult täpselt kõiki toimingu asjaolusid. ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi, samuti taotleja hinnangut toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta. eelotsuses antud hinnangust, st maksustab tehingu viisil ja määras, mis on sätestatud eelotsuses (seda eeldusel, et toiming on tehtud maksukohustuslase enda poolt ning taotluses märgitud tingimustel). Kui ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid, siis käsitleb MTA eelotsust endale siduvana. ainult selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Toimingu realiseerumisel esinevad kõrvalekalded toimingu olulistes asjaoludes toovad kaasa eelotsuse kehtetuse ehk mittesiduvuse selle toimingu osas. taotluse saamise või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Kui taotluses esitatud õiguslikud või ka faktilised asjaolud osutuvad tavapärasest keerukamaks (näiteks rahvusvahelise maksustamisega seonduvad küsimused), võib MTA eelotsuse andmise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada 30 kalendripäeva võrra. – maksukohustuslasel on õigus mitte järgida oma maksukohustuse deklareerimiseleelotsuses sätestatud hinnangut, samuti ei too eelotsus kaasa taotleja jaoks kaasa muid otseseid kohustusi – sellest tulenevalt ei ole ette nähtud ka võimalust otsuse sisu vaidlustamiseks. üldises korras (vaidemenetlus või halduskohtumenetlus).

• Siduva eelotsusega annab maksu- ja tolliamet maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute maksustamise

• Nõuded eelotsuse taotlusele

• Taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust

• MTA lähtub isiku maksukohustuse tuvastamisel

• Eelotsus on MTA-le siduv

• MKS paragrahv 9110 sätestab eelotsuse andmise tähtaja, milleks on 60 kalendripäeva

• Eelotsused ei ole maksukohustuslasele kohustuslikud

• Kui maksuhaldur jätab taotluse aga läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus taotluse läbivaatamata jätmine vaidlustada

MTA avalikustab üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtte oma veebilehel rubriigis “Siduvad eelotsused” korra kvartalis.

2014. aasta II kvartali siduvad eelotsused leiab SIIT: