Autor: Tuuli Seinberg • 28. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rootsis äritegemisel on olulisem protsess

22. augustil Tallinnas toimunud seminaril "Äritegevus ja maksustamine Rootsis" selgitati nii ärikultuuri erinevusi kui ka maksustamise ja lepingute eripärasid. Lisatud fotod!

1Office Sweden AB juhatuse liige Ivar Veskioja tõi välja, et kui eestlased on orienteeritud kiiretele tulemustele ja kasumile, hindavad rootslased rohkem turvalist protsessi. Eestis kipub nii olema, et kui ettevõte 2 aastaga kasumisse ei jõua, ei nähta asjal mõtet.  Ka asjaajamisse tuleb suhtuda rahulikumalt - näiteks e-kirjale vastamiseks tasub jätta paar nädalat aega ja siis alles uus kiri saata. Ettevõtlusega alustades tuleb asjaajamiseks ning  vajalike dokumentide vormistamiseks varuda aga kuni pool aastat. Samas ei tohi suhtlemine olla pealetükkiv ning viisakus on väga oluline. toonitas ametiühingutest ja lepingutest rääkides, et probleemide vältimiseks tuleb lepingusse sisse viia kõik olulised punktid, näiteks hüvitised, kollektiivlepingu olemasolu, lisapension , pensionikindlustus ja koormus. Hüvitised võivad olla muuhulgas ametiauto , lõunasöögikompensatsioon, ajakirjad või mobiiltelefon. Tähtajalise lepingu ja tunnitasu alusel töötamisel tasub meeles pidada, et kui isik on sel alusel töötanud 2 aastat, läheb leping üle tähtajatuks., 1Office Swededn AB praegune tegevjuht, tegi ülevaate aga Rootsi maksusüsteemist ja käsitles ettevõtte tulumaksu, dividendide maksustamise, tööandja maksude, lähetuskulude, ametiautode maksustamise ja käibemaksu teemat.

Tundlik teema on ka võrdõiguslikkus. Rootsis on naistippjuhid tervitatavad ja on väga hea, kui ka äripartnerite seas on mõni naisjuht. Ivar tõi välja, et kui Eestist tuleb Rootsi ärikohtumisele viis ülikonnas meest, ei ole see ettevõtte kohta hea märk.EjaY vandeaudiitor Jaan Kubja

Ametiühingutega suhtlemine on enamasti lihtne, on ju nende huvi kaitsta lihtsalt oma töötajaid. Samas peab ettevõte oma tähtsamad otsused ametiühinguga kooskõlastama ja näiteks koondamiskavatsustest ette teatama.  Sestap tasub  ametiühingu esindajatega hästi läbi saada ja nendega tihedalt ja sõbralikult suhelda. Ametiühingu liikmetel on kollektiivleping, mis sätestab miinimumpalga valdkonniti, ületunnitasu, puhkuse, lisapensioni, töökeskkonna, koondamise jms.Mailika Hindrikson

Eraldi teemana lahkas Mailika olukorda, kui Eesti OÜ teeb Rootsis tööd, mis tõi saalist ka väga palju küsimusi ning tekitas elava arutelu.

 Vaata pilte:

 Loe täiendatud materjale: 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700