16. juuni 2014
Jaga lugu:

Millist kasumiaruande skeemi rakendada?

Eesti äriühingud võivad valida kahe erineva kasumiaruande skeemi vahel. Finantsanalüütik Rita Illison jätkab arutelu ja selgitab, millised ettevõtted millist kasumiaruande skeemi peaks kasutama.

Rahvusvaheliselt vaadatuna on skeemi 2 kasutajateks:

• tootmisettevõtted, kuna tootmisomahinna väljatoomine ja tulude ja kulude vastavuse printsiibi järgimine eeldab juhtumis- ja kuluarvestuse olemasolu (Tallinna börsil – Baltika, Silvano Fashion Group, Harju Elekter, Express Group, Premia Foods);• ehitusettevõtted, mis rakendavad  valmidusastme meetodit  müügitulude ja müüdud teenuste kulu määramisel (Tallinna börsil – Nordecon, Merko Ehitus, Arco Vara);• toimiva juhtimis- ja kuluarvestussüsteemiga ettevõte, mis selle aruandlusstruktuuri alusel koostab finantsplaane ja eelarveid (Tallinna börsil – Tallink, Tallinna Vesi);• ettevõtted, mis on kohustatud skeemi 2 rakendama (näiteks Leedu ettevõtted ja paljud USA börsiettevõtted). 

Eesti börsiettevõtetest rakendavad skeemi 1 Tallinna Kaubamaja ja Olympic Entertainment Group.

Tootmisettevõte – finantsanalüütiku nõue, skeem 2

Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel, mis nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste kulude ja kaudsete perioodikulude eristamist.  Tootmisettevõttele tähendaks see seda, et need kulutused, mida ei tohi tootmisomahinda kaasata on kaudsed perioodikulud. Skeemi 2 esimesed kasutajad olidki tootmisettevõtted, millel müüdud toodete kulu (tootmisomahind) määramine  oli olulise tähtsusega hinnakujundamisel ja tootmise planeerimisel (kas toota toodet X või Y, kas võtta või loobuda tellimusest jne)  ning mis hindasid oma edu ning planeerisid oma tegevust nõutavast brutokasumist ja brutokasumi marginaalist lähtuvalt. 

Brutokasum (Gross profit) = Müügitulud miinus müüdud toodete kulu

(Net sales minus Cost of goods sold)Brutokasumi marginal =  Brutokasum/Müügitulud * 100%(Gross profit margin = Gross profit/Net sales * 100%)   

1. Raamatupidamise seadus ei nõua juhtumis- ja kuluarvestuse olemasolu, kuid bilansis kajastatakse valmistoodangut tootmisomahinnas, millest allahindlused neto realiseerimisväärtusesse on maha arvatud).

2. Toodetud ühiku tootmisomahind on komplekskulu, mis koosneb ühikule jaotatud otsestest (materjal, tööjõud, jne) ja tootmisüldkuludest (töödejuhataja ja koristaja palgad, tootmispõhivara remont, kütus, elekter, kulum jne). Tootmisüldkulude jaotamismeetodeid on mitmeid (standardkulu, tegevuspõhine jne),  kuid omahinna määramine nõuab pidevat arvestust varude allkontodel – Materjal, Lõpetamata toodang ja Valmistoodang. Ühiku müümisel kantakse müüdud toode tootmisomahinnas kuludesse.3. Skeem 2 rajaneb maatrikspõhimõttel st, et kululiigid jaotatakse  funktsioonidele. Müüdud toodete kulu on komplekskulu, mida esitatakse vastavalt tulude ja kulude vastavuse printsiibile.  Turundus-  ja üldhalduskulud on perioodikulud, mida ei lülitata varude maksumusse. Ka need kasumiaruande kirjed on komplekskulud.4. Tootmistegevuse tasuvus kajastub kirjel Brutokasum.

Finantsanalüütik jälgib tootmisettevõtte brutokasumi ja brutokasumi marginaali arengut. Müüdud toodete kulu suhe müügituludesse on otsustav tootmisettevõtte jätkusuutlikkuse hindamisel. Sellist analüüsi pole analüütikul võimalik teostada, kui tootmisettevõte rakendab skeemi 1. Juhin  tähelepanu sellele, et skeemist 2 saab nii ettevõte  kui analüütik tänu lisadele (IFRS kasutajad) koostada skeemi 1, ent skeemist 1 ei saa ei ettevõte (va kui ta salamahti juhtimis- ja kuluarvestust peab ja jälgib) ega analüütik kätte müüdud toodete kulu ja seega brutokasumi.  Tootmisettevõte, kes kasutab skeemi 1, seab ettevõtte juhtimissuutlikkuse kahtluse alla.  

Kaubandusettevõte – skeemi valik ei oma tähtsust

Ka kaubandusettevõtted kasutavad Brutokasumit ja Brutokasumi marginaali oma otsuste langetamisel – näiteks juurdehindluse määramisel. Kaubandusettevõtte brutokasum = müügitulud - müüdud kaupade soetusmaksumus. Skeemis 2 esitatud Müüdud kaupade kulu koosneb ainult nendest kulutustest, mida tohib lülitada bilansikontole Ostetud kaubad müügiks.  Kui kaubandusettevõte kasutanuks skeemi 1 leiaksime müüdud kaupade soetusmaksumuse kirjel Materjalikulu ja saaksime Brutokasumi marginali arvutada. 

Tallinna Kaubamaja AS kasutab skeemi 1.  Kasumiarundes ei esine kirjet Brutokasum, kuid tegevusaruandes leiame Brutokasumi ja suhtarvu Brutorentaablus.

Brutokasum = müügitulu – müüdud kaubad ja kasutatud materjalid

Brutorentaablus = brutokasum / müügituluEBITDA = kasum enne finantstulusid ja -kulusid ning amortisatsiooniEBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu * 100%Opereerimisrentaablus = ärikasum / müügitulu * 100%Maksueelse kasumi marginaal = Maksueelne kasum / müügitulu * 100Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu * 100%Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arvOmakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht * 100%Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital * 100%Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht * 100%Varude käibekiirus (kordaja) = müügitulu / varudMaksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustusedVõlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht Tallinna Kaubamaja tuleb analüütikutele vastu, esitades  lisades komplekskulude Turundus- ja Halduskulud koostisosad. See võimaldab analüütikul võrrelda Tallinna Kaubamaja majandustulemust teiste sama tegevusharu kontsernidega, kes kasutavad skeemi 2.     

 

(Tallinna Kaubamaja AS konsolideeritud 2013. majandusaasta aruanne lk 6-7)

http://www.nasdaqomxbaltic.com/upload/reports/tkm/2013_ar_et_eur_con_00.pdf?_=1402041070

Finantsanalüütik jälgib kaubandusettevõtte brutokasumi, brutokasumi marginali ja ärikasumi marginali arengut. Kuna skeemi 2 kasutaja Müüdud kaupade kulu võrdub skeemi 1 kasutaja Materjalikuluga ei oma skeemi valik erilist tähtsust. Loomulikult on analüütik huvitatud turunduskuludest, reklaamikuludest jne ja võrdleb analüüsiobjekti teiste sama tegevusala ettevõtetega. Nagu me nägime Tallinna Kaubamaja näitest, tulevad skeemi 1 kasutajad  analüütikule vastu.   

  LOE LISA!

Autor: Rita Illison, Tuuli Seinberg

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt