Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasumiaruande skeem - mis see veel on?
Eesti äriühingud võivad valida kahe erineva kasumiaruande skeemi vahel. Skeem 1 on kululiigipõhine, skeemis 2 on funktsioonideks aga tootmine, turundus ja üldhaldus.
Küsisime maikuu ülesandes, milliseid andmeid tuleb bilansist ja kasumiaruandest vaadata, kui plaanis on osta äriühing. Ekslikult oli lahenduses kirjas, et tootmisettevõtet iseloomustab see, et kasumiaruandes kasutatakse skeemi 1. Tegelikult on sel juhul õige kasutada skeemi 2. Raamatupidaja.ee vabandab eksituse pärast. selgitab järgnevatel nädalatel põhjalikumalt Eestis kasutatavaid kasumiaruande skeeme ning seda, millal millist skeemi kasutada.
Finantsanalüütik Rita Illison
Eesti äriühingud võivad valida kahe erineva kasumiaruandeskeemi vahel (erandiks on krediidiasutused, kindlustusseltsid ja muud ettevõtted, kelle majandustegevuse iseloom nõuab erinevate skeemide rakendamist). Skeem 1 on kululiigipõhine (kulud on olemuspõhiselt liigendatud) (by nature of expense). Kululiikideks on materjal, tööjõukulud, kulum jne. Skeem 2 on funktsioonipõhine (kulud on otstarbepõhiselt liigendatud) (by function) ja rajaneb juhtimisarvestuse maatrikspõhimõttel st kululiigid esitatakse komplekskuluna nende funktsionaalse kuuluvuse lõikes. Skeemis 2 on funktsioonideks tootmine (kaupade soetamine), turundus ja üldhaldus, mis võivad koosneda mitmest juhtimisarvestuses eristatud kulukohast (osakond, üksus). Kirjeid võib lisada, liigendada või tegevusest tingituna ümber nimetada.
Mida ütleb hea raamatupidamistava skeemi valiku kohta? ,,Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas." Ükspuha, millist skeemi rakendatakse, on ettevõtete kontoplaanid oma olemuselt kululiigipõhised (materjal, ostetud teenused, ostetud kaubad, kütus, kindlustus, remont, määrded, palgad, kulum jne). See tähendab seda, et skeemi 2 rakendaja saaks vähese vaevaga kululiigipõhist kasumiaruannet esitada, kuid skeemi 1 rakendajal pole võimalik usaldusväärselt ja mõistliku kulu ning pingutusega funktsioonipõhist kasumi¬aruannet esitada.
Mida ütleb finantsanalüütik?
Hetkel kuum
Vastus peitub eelmises paragrahvis, mõistes brutokasum ja brutokasumi tähtsuses tegevuse planeerimisel ja hindamisel. Tootmisettevõttel tuleks kasutada skeemi 2 kui ta soovib investorite usaldust võita.Kaubandusega tegelev /teenust osatav ettevõte võib rakendada skeemi 1 või 2. Valik sõltub nende juhtimisarvestuslikust informatsioonivajadustest, tegevusala tavadest ja õigusnormidest.
Mõlemad skeemid olid kasutuses ammu enne nende sätestamist Euroopa raamatupidamise direktiivis 1978 a. 78 aasta direktiivis leidus 4 skeemi (uues 2013 direktiivis on ainult meile tuntud 1 ja 2). Iga liikmesriik võis lubada kas ühe või mitme skeemi rakendamist. Kuna sobiliku skeemi valik sõltub tegevusala spetsiifikast ja tavadest ning juhtimisarvestuse olemasolust lubas 1994.a. vastuvõetud raamatupidamise seadus valida kululiigi- ja funktsioonipõhise skeemi vahel.
Direktiivis toodud skeem 1 erines traditsioonilisest kulupõhisest skeemist, mida teenust osutavad ja kaubandusettevõtted olid aastaid kasutanud. Sellele oli lisatud 2 kirjet:
• Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
• Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel
Traditsioonilise kulupõhise kasumiaruande kasutajad järgisid tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Selle saavutamiseks kirjendati jooksvalt varude muutusi ja põhivara parendusi ning ehitamisega seonduvaid kulutusi bilansikontodel.
Traditsiooniliselt on tootmisettevõtted rakendanud skeemi 2. Direktiivis traditsioonilisele kulupõhisele kasumiaruandele lisatud kirjete eesmärk oli võimaldada tootmisettevõttel rakendada skeemi 1 - kuid mis hinnaga?
Lisatud kirjete kasutamine nõuab kõrvalekallet tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Varude muutusi ja põhivara parendusi ning ehitamisega seonduvaid kulutusi ei kirjendata bilansikontodel, vaid kantakse kuludesse. Aasta lõpus inventeeritakse Lõpetamata- ja Valmistoodangut ning Põhivara ning määratakse nende kontode lõppsaldod. Varukontode jääkide suurenemine või vähenemine võetakse arvele selleks lisatud kirjetel. Jääkide suurenemine on negatiivne kulu st K:, jääkide vähenemine D:. Põhivara jäägi suurenemine võetakse arve negatiivse kuluna K:.
Teoorias on kõrvalekalde tulemuseks, et Ärikasum on vastavuses tulude ja kulude vastavuse printsiibiga, kuid üksikud kulukirjed (materjal, tööjõud jne) ei väljenda tulude ja kulude vastavuse printsiibi kohast kulu. Teoorias peaks Ärikasum olema skeemi 1 või 2 kasutades sama.. Usutav on see, et osatakse koguseid inventeerida, kuid mis maksumusega koguste arvu korrutada? Kas on usutav, et tootmisettevõte, kes jooksvalt ei kaardista tootmiskulude liikumist kontodel Materjal ?Lõpetamata toodang (komplekskulutus, mille koostisosadeks on kululiigid materjal, tootmispersonaali tööjõukulud, mitmesugused, üldtootmiskulud sh töödejuhataja ja koristaja palk, põhivara remont ja kulum, jne) ? Valmistoodang (tootmisomahinnas) on suuteline põlveotsas usaldusväärselt määrama erinevate müümata toodete tootmisomahinda? Ei ole.
Teooria teooriaks
Jätkub järgmisel nädalal…
Autor: Rita Illison, Tuuli Seinberg
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele