Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omakapital tuleb korda ajada
Grant Thornton Rimessi juriidilise osakonna juhataja Eneli Perolaineni kinnitust mööda pöörab äriregister tänavu taas kõrgendatud tähelepanu sellele, et ettevõtete omakapital oleks seadusega kooskõlas.
Majandusaasta aruande äriregistrisse esitamise järel on paljud ettevõtted saanud kirja, kus pööratakse juhatuse tähelepanu asjaolule, et ettevõtte omakapital ei vasta seaduses sätestatule. Samuti rõhutatakse, et kui omanikud ei tegutse, siis kustutab kohus äriühingu registrist. Sellises olukorras on ettevõtjail tegutsemiseks mitu võimalust.
Meenutagem, et äriseadustiku järgi peab ettevõtte netovara olema vähemalt poolt osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalne osa- või aktsiakapital. See tähendab, et vähemalt 2500 eurot osaühingu puhul ning 25 000 eurot aktsiaseltsi puhul.
Paar praktilist soovitust. Kui ettevõtte omakapital ei ole seadusega kooskõlas, kuid majandusaasta aruanne vajab esitamist, on olukorra lahendamiseks erinevaid variante.
Näiteks on võimalik enne majandusaasta aruande esitamist äriregistrile kirjutada kas tegevusaruandesse või bilansipäevajärgsete sündmuste osasse lühidalt, mida on ettevõte otsustanud teha seadusega mitte kooskõlas oleva omakapitaliga. Samas saab bilansipäevajärgsetes sündmustes toimingutest kirjutada üksnes juhul, kui osanikud või aktsionärid on vastavad otsused tegelikult vastu võtnud.
Kui majandusaasta aruandest nähtub, et omakapital ei vasta seaduses sätestatule ja ettevõte parandab selle järgmise majandusaasta kestel, siis tasub ettevõttel olukorra parandamise järel omal algatusel saata äriregistrile vastavasisuline teavitus koos uue bilansiga. Uuest bilansist peab olema näha, et omakapital vastab seaduses sätestatud nõuetele.
Abinõud omakapitali parandamiseks. Kui äriühingul on netovara vähem kui pool osa-/aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osa-/aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad omanikud otsustama osa-/aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse.
Otsustada võib ka muude abinõude tarvitusele võtmise kasuks, mille tulemusena ühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse. Samuti võib vastu võtta osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse või siis esitada pankrotiavalduse.
Eelpool mainitud „muude abinõude“ osas jätab seaduse tekst seejuures üsna palju ruumi tõlgendamiseks, millised need muud abinõud olla võivad. Kõige levinumad viisid on kahjumi katmine otse osanike/aktsionäride poolt (n-ö kingituse tegemine) või omanikulaenust loobumine, mis toimub läbi kasumiaruande ja on omanikule kahjulik, sest võib endaga kaasa tuua täiendava maksukohustuse.
Reservide loomine ja kasutamine. Samuti kasutatakse praktikas muude abinõudena omanike sissemaksete kaudu omakapitali vabatahtlike reservide loomist selleks, et omakapital seadusega nõutud suurusesse viia. Ent paljudel juhtudel ei ole seda tehtud kooskõlas seadusega, mistõttu ei ole moodustunud reservid oma olemuselt tegelikult seotud omakapitali hulka kuuluvate reservidega.
Omanike sissemaksetega loodud muud reservi on võimalik kajastada seotud omakapitali osana üksnes juhul, kui see vastab oma olemuselt seotud omakapitalile. See tähendab, et reservist väljamaksete tegemisel on kehtestatud piirangud ning reservi eesmärk ja moodustamise, kasutamise ja lõpetamise (sh väljamaksmise) kord on sätestatud põhikirjas.
Kui reservi lõpetamiseks ei ole seatud piiranguid (näiteks põhikirja kohaselt on lubatud teha reservist väljamakseid lihtsalt vastavalt aktsionäride/osanike otsusele), siis muud reservi tekkida ei saa ja sissemakse liigub omakapitali läbi kasumiaruande.
Hetkel kuum
Vahe on oluline ka maksuaspektist. Ülaltoodud vahetegemine seotud omakapitali hulka kuuluva muu reservi ning sinna mittekuuluvate sissemaksete vahel on oluline ka maksuaspektist.
Nimelt, kui tegemist on omanike poolt otseste sissemaksetega loodud muu reserviga ja kui see on käsitletav seotud omakapitali osana, siis on selle väljamaksmine maksustatud samadel alustel nagu aktsia-/osakapitali vähendamine. Kui aga omanike poolt on tehtud sissemakse, mida ei saa käsitleda muu reservina ja mis liigub omakapitali kasumiaruande kaudu, siis selle väljamaksmine omanikule on maksustatav nagu dividend.
Autor: Eneli Perolainen, Tuuli Seinberg
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele