Eesti plussiks on lahked maksuhaldurid

Investorite jaoks suurimate plussidena tõi Zernask välja meie tulumaksusüsteemi ning selle, et jaotamata kasumit ja saadud dividende ei maksustata, puudub exit tax, e-maksuamet on tasemel ja maksuhaldurid positiivselt meelestatud – kui mujal kipub maksuamet sarnanema pigem karistusasutusele, siis Eestis on nii, et kui kõike ei jõua maksta, on hea, kui maksad natukenegi. Oluline on ka kasvav maksulepingute portfell, kust aga senini puudub leping Venemaaga, mis on kujunemas tõsiseks takistuseks. on puuduvad maksusoodustused investorite ligi meelitamiseks. Selles vallas on Eesti suurim konkurent Läti, kus on ettevõtluskeskkonda tarmukalt parendatud – kehtestatud on sotsiaalmaksu lagi ning holdingutele kehtib maksuvabastus. Ka on Eesti puuduseks suured tööjõumaksud, mis on ka üks varimajanduse suure osakaalu põhjus. Lisaprobleem on vähene maksualane kohtupraktika – meie seadustes on palju tõlgendamisruumi, ent konkreetsemast maksukeskkonnast pärit ettevõtjad tahavad teada, kuidas asjad käivad.

Suurimaks miinuseks

Seega on Eestis kasulik tegutseda kapitalimahukas, mitte tööjõumahukas sektoris – saab ju intressitulu viia üsna madalaks. Kui ettevõtja tahab aga luua uusi väärtusi ja palkab palju kalleid töötajaid, rõhub innovatsioonile või tahab tuua siia rahvusvahelist holding-ettevõtet , siis seda meie maksusüsteem ei toeta. Joel Zernask võttis teema kokku soovitusega: „Eesti riik peaks olema pigem nagu kalakasvataja, mitte kalamees, kes kiiresti kõik kalad välja tahab õngitseda.“

Joel Zernaski soovitused Eesti maksukeskkonna investoritele ligitõmbavamaks muutmiseks:• Alandada tuleks üksikisiku tulumaksumäära, suurendada maksuvaba miinimumi. Kuigi maksumäär pole ELi mõistes kõrge, on meie palgad ja elatustase hoopis teisel tasemel. valdkonna maksusoodustused oleks tõeliselt vajalikud. Kui riigi visioon on rajada targa teadmise arendamise keskus, luua siin väärtusi ja innovatsiooni, siis tuleb neid ettevõtjaid ka riigi poolt toetada. töötajate palkadelt tuleks alandada tööjõumaksude määrasid..

• Kehtestama peaks sotsiaalmaksu lae, mille maksimaalne määr oleks kolmekordne keskmine brutopalk, mis motiveeriks ettevõtjaid tagasi pöörduma klassikalise palgamaksustamise juurde.• Alandada  tuleks tulu- ja sotsiaalmaksu ajutiselt Eestis töötavate välismaa spetsialistide palkadelt. IT-arendajad või mõnes muus sektoris töötavad teadlased, kes töötavad siin paar aastat ja roteerivad siis mujale, loovad lisandväärtust, ent ei koorma ju sotsiaalsüsteemi oluliselt.• Väikefirmadele ja start-up’idele tuleks kehtestada maksusoodustused.• Parandada tuleks osalusoptsioonide maksustamist – lühendada perioodid ja laiendada rakendusala.• Kehtestada tuleks mõistlikud päevarahade maksuvabad piirmäärad, nt indekseerides sihtriigi-põhiselt.• Töötajate tervisele tehtud kulud tuleks vabastada erisoodustusmaksudest.• R&D

• R&D

• Litsentside ja patentide tulu tuleks vabastada tulumaksust või alandada selle määra.• Kehtestada tuleks käibemaksu bad debt relief