Firmasiseste pettuste avastamiseks on hea koht majandusaasta aruanded, kus on neli ohumärki, mille jälgimisel saab kindlaks teha, kas ettevõtte tegeleb ebaausaga või mitte.
Täna alanud finantsjuhtide konverentsil BIG4 rääkis Ernst & Young audiitorbüroo vandeaudiitor Riina Alt, millised on peamised viisid, millega majandusaasta aruandes manipuleeritakse.
Müügitulu – reeglina tahetakse, et oleks võimalikult suur ja kui sellest oluliselt olenevad inimeste boonused, on see punane lipp, et võib toimuda pettus. Müügitulu on see koht, kus eeldatakse vaikimisi, et seal võib olla mingusugune risk. Kui audiitor seda ei tuvasta, on vaja auditis esitada pikk põhjendus, miks leiti, et seal pettust ei ole. Üks pool müügituluga manipuleerimiseks on fiktiivsed müügid, mida eriti ei näe. Teise asjana kajastatakse müügitulu liiga vara.
Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.