5. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nominaalpalga kasv küündis mullu 7,4%-le ja reaalpalga kasv 4,2%-le. Osaliselt vedas kiiret kasvu püsiv vajalike oskustega tööjõu nappus, täitmata töökohtade arvu kasv, miinimumpalga tõus, õpetajate ja tervishoiutöötajate palga tõus ning palgataseme kiire järelevõtmine majanduse avatud sektorites. Tuleval aastal stabiliseerub nominaalne palgakasv 7% ja reaalpalga kasv 4% tasemel, prognoosib komisjon.

Kiirest palgatõusust johtub üks võimalik oht Eesti majanduskasvu väljavaadetele, kui see peaks negatiivselt mõjutama konkurentsivõimet ja pidurdama ettevõtete investeeringuid. Teine olulisem ohukoht on Ukraina kriis, mis võib negatiivselt mõjutada nii kaubavahetust kui ka välismaiseid otseinvesteeringuid.

Peamine kasvumootor Eesti majanduses on kodumaine tarbimine. Eksport on nõrk, kuna nõrk on ka nõudlus Eesti peamistel eksporditurgudel. Tasapisi hakkab ekspordinõudlus siiski toibuma - Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kiireneb Eesti majanduse kasv läinud aasta 0,8%-lt tänavu 1,9%-le ja tuleval aastal 3%-le.

Inflatsioon aeglustub tänavu 1,5%-le, kuid kiire palgakasv ja alkoholiaktsiiside tõus kergitab inflatsiooni tuleval aastal 3%-le, prognoosib komisjon.

Autor: Sirje Rank, Tuuli Seinberg