• 11.04.14, 10:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Järgmise nelja aasta eelarveprioriteedid paigas

Valitsus leppis eilsel kabinetinõupidamisel kokku järgmise nelja aasta eelarvepoliitilistes eesmärkides.
Valitsuse eesmärk on kindlustada Eesti julgeolek, suurendada sissetulekuid ja kasvatada heaolu, vähendada laste vaesust ning hoida riigirahandust korras.
Eelarve baasseaduse kohaselt peab eelarvepositsioon olema tasakaalus. Siht on jõuda 0,2% struktuurse ülejäägini prognoositavast SKP-st.Järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegias on arvestatud uue koalitsioonileppe tegevustega, millel on koos lisameetmetega kokkuvõttes eelarvepositsiooni parandav mõju. Kui rahandusministeeriumi prognoosi järgi oleks valitsussektori eelarve olnud kehtivate seaduste alusel 2015. aastal struktuurses tasakaalus, siis valitsuses kokkulepitu tulemusel liigub eelarve järgmisel aastal ülejääki.Eelarvepositsiooni parandava mõjuga on muu hulgas alkoholiaktsiisi täiendav tõus, erasõitudeks kasutatavate ettevõtte sõiduautode sooduskäibemaksu puudutavad muudatused, käibemaksudeklaratsiooni lisa kehtestamine, tubaka- ja maagaasi aktsiisi tõus ning erimärgistatud kütuse soodusaktsiisi kaotamine (v.a põllumajanduses ning kalalaevadel). Vanemapensioni veel jõustumata osa hakatakse maksma 2018. aastal, mil lõpevad teise pensionisamba lisamaksed.Nende valikute tulemusel on valitsusel alates järgmisest aastast võimalik tõsta universaalseid ja vajaduspõhiseid lastetoetusi, langetada töötuskindlustusmakset 2,4 protsendini (sellest 1,6% töövõtja ja 0,8% tööandja osa maksest), hoida keskmine pension tulumaksuvaba, pakkuda tasuta koolitoitu ka gümnaasiumis ning tõsta maksuvaba tulu igal 10 euro võrra.Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon on järgmistel aastatel veel puudujäägis, mis on põhjustatud kriisiaja teise samba ajutistest lisamaksetest ja varem laekunud kvooditulu kulutamisest. Riik ostab 42 miljoni euro ulatuses Tallinnasse uued trammid ja tänavavalgustust Eesti linnadesse. Teiseks teeb riik 64 miljoni ulatuses täiendavaid makseid teise pensionisambasse. 
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 07:00
Mida tuleks teada ESGst, et turul püsida?
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele