Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasv aeglustus
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelmisel aastal varasema aastaga võrreldes 0,8% ning SKP oli jooksevhindades 18,4 miljardit eurot.
Läinud aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%, teatab statistikaamet.
Eelmist aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui I kvartalis suurenes SKP võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 1,3%, siis IV kvartalis 0,3%. Kokku kasvas Eesti SKP 2013. aastal 0,8%, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus.
Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala kasv. Kui aasta esimeses kolmes kvartalis toimus see peamiselt hulgikaubanduse lisandväärtuse kasvu tõttu, siis IV kvartalis oli suurim mõjutaja jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötleva tööstuse ning info ja side tegevusalad. Töötleva tööstuse suurenemist toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.
2013. aasta kvartalites pidurdas majanduskasvu enim veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Kui aasta esimeses kvartalis põhjustas seda maismaaveonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine, siis ülejäänud kolmes kvartalis laondus ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu pidurdasid veel ehitus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ehitusmahud kohalikul ehitusturul suurenesid 2%, kahanes ehituse lisandväärtus eelkõige hooneehituse vähenemise tõttu.
Sisemajanduse nõudlus kasvas 1,5%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. Lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige vaba aja ja kultuurikaupade ning -teenuste, samuti toidukaupade ja alkoholita jookide tarbimise tõusu tõttu. Kapitali kogumahutus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 1%. Kuigi valitsemissektori investeeringud vähenesid kogu 2013. aasta vältel, siis ettevõtete sektori investeeringud kasvasid 9%. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad. Aastavõrdluses oli toodetud SKP suurem kui sisenõudlus viimati 2008. aastal.
Vaatamata langusele kahes viimases kvartalis suurenes kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes 1,8%. Kaupade ja teenuste sissevedu kahanes 2013. aasta viimases kvartalis võrreldes aasta varasemaga, kuid kokku tuli 2013. aastal aastakasvuks 2,6%. Enim mõjutas Eesti väliskaubandust positiivselt elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.
Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 0,8%, mis oli aastavõrdluses viimase kahe aasta parim näitaja.
2013. aasta IV kvartal
IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,8 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli SKP muutus 0,3%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 0,2%.
Positiivselt mõjutas SKP-d 2013. aasta viimases kvartalis enim kaubanduse, info ja side ning töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüügi kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv püsis IV kvartalis võrreldes II ja III kvartaliga stabiilne ning selle tegevusala lisandväärtuse panus majanduse suurenemisse pole vähenenud.
2013. aasta IV kvartalis oli sarnaselt eelmise kolme kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusala. Lisaks vähendasid IV kvartalis oluliselt SKP-d kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning ehituse tegevusala kahanemine. Ehitustegevuse vähenemine on tingitud eelkõige hooneehituse kahanemisest. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid IV kvartalis 4,2%.
Hetkel kuum
Sisemajanduse nõudlus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%. Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga oli selle näitaja muutus negatiivne viimati 2010. aasta I kvartalis.
Langus on peamiselt põhjustatud ettevõtete kaupade ja tooraine varude ning kapitali kogumahutuse kahanemisest. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes hindade mõju arvestades 1,2%, mõjutatuna peamiselt vähenenud investeeringutest valitsemissektoris. Ettevõtete sektori vähenenud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse tasakaalustas investeeringute suurenemine transpordivahendite põhivara liigis, mistõttu ettevõtete sektori kapitali kogumahutus jäi võrreldes 2012. aasta sama kvartaliga samale tasemele. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vaba aja ja kultuurikaupadele ning -teenustele, samuti toidukaupadele ja alkoholita jookidele.
2013. aasta IV kvartalis kahanes kaupade eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes teist kvartalit järjest. Kaupade eksport kahanes 0,9% ja kaupade import 2,7%. Enim mõjutas kaubavahetust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisse- ja väljaveo kahanemine. Kaupade eksporti mõjutas oluliselt veel puidu ja puittoodete väljaveo kasv, kaupade importi aga muude tööstustoodete sisseveo suurenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 1,0%, püsides viimased kolm kvartalit stabiilsel tasemel.
Autor: Ave Lepik, Tuuli Seinberg
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele