Vaata, millises valdkonnas palgad tõusid või langesid

Ehkki palgakasv oli tegevusalati suhteliselt laiapõhjaline, esines ka suuri erinevusi. Ettevõtlussektoris kasvas tunni kohta arvestatav tööjõukulu aastavõrdluses jõulisemalt põllu- ja metsamajanduses (21,4%), veonduses ja laonduses (14,7%), info ja side tegevusalal (11,4%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (11,4%), finants- ja kindlustustegevuses (11,3%) ja mäetööstuses (9,1%), mõnevõrra vähem töötlevas tööstuses (7,5%) ning vaid vähesel määral ehitussektoris.

Palgakasv oli endiselt kiire ka avalikus sektoris. Valdavalt kollektiivlepingutega määratud tunnipalgad hariduses ja meditsiinis tõusid seejuures aasta arvestuses vastavalt 11,7 ja 7,5% – meditsiinitöötajate puhul oli kasv ligikaudu sama suur kui teises ja kolmandas kvartalis, samas kui hariduses palgakasv kiirenes. Palgakasvu mõjutasid endiselt ka ebaregulaarsed preemiad riigi- ja munitsipaaltasandil, kuid nende panus oli kolmanda kvartaliga võrreldes väiksem.  Preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17,0%

Viilmann lisas, et nii nagu eelmistes kvartalites kasvasid palgad keskmiselt märksa kiiremas tempos kui tunni või ühe töötaja kohta arvestatav toodang. See ei pruugi lühiajaliselt ettevõtetele makseraskusi veel kaasa tuua, sest võib toimuda osaliselt kasumite või muude kulude aeglasema kasvu arvelt. Nii võiski 2013. aastal näha, et Eesti ettevõtete kasumite kasv aeglustus märgatavalt ning kasumi osatähtsus SKPs kahanes. Palkade kiire kasv hakkab aga pikemas perspektiivis mõjutama kaupade ja teenuste lõpphinda. Suurema osa teenuste puhul hinnakasv juba kiireneski. Oodatav teenuste hindade inflatsioon 2014. aastal on samuti lisaks majandusaktiivsuse suurenemisega seotud suures osas palgatõusu ja eluaseme üürihindade kasvuga.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.