Testi oma dokumentide sõnastamise oskust!

Raamatupidaja järgi saab äripartner otsustada firma usaldusväärsuse üle, seepärast nõuame raamatupidajalt täpsust, selgust ja korrektsust arvudega töötades. Samas peab tänapäeva raamatupidaja olema pädev ka sõnavallas, näiteks koostama kirju või aruandeid. Laitmatu õigekeel suurendab usaldust ja vastupidi – abitu sõnastus ja küsitav õigekiri suunavad mõtlema, kas kirjutaja on sama lohakas ka bilanssi koostades. Toome ära lühikese testi, mis annab võimaluse oma sõnastusoskuse proovile panna. Õiged vastused leiate artikli lõpust.

Palun lugege neid lauseid ja mõelge, kas sooviksite midagi muuta ja miks.1. Raamatupidaja poolt allkirjastatud kuluaruanne arhiveeriti.2. Nimetatud kulutusi osaühing vastavalt seadusele ei kompenseeri.3. Äriühingu majandustegevusele avaldasid 2011 a. mõju alljärgnevad faktorid.4. Kahjuks ei oma me informatsiooni teie e-mailis esitatud küsimuse kohta.5. Tere lugupeetud härra Kiisk! Kirjalik suhtlus on osa arvuti- ja infoajastu elust. Suhtleme mitteametlikult sõpradega ja üliametlikult ülemuse või investoriga. Ametikiri on tarbetekst ning sellele on täpsed nõuded. Hea tarbetekst ei tohi olla kõnekeelne ega bürokraatlikult vohada. See peab algama suunatult ja lõppema sõnumit rõhutades. Lause peab olema lühike ja lähtuma põhimõttest alus öeldis sihitis/määrus. See lubab partneril kiiresti tuumani jõuda. Õigesti valitud esimene ja viimane sõna aitavad sõnumit mõtestada ja kinnistada. Lihtsas keeles kirjutades oleme targad, sest teeme omalt poolt kõik, et lugeja saaks meie teabe kätte võimalikult kiiresti ja kadudeta.

E-ajastu lugeja loeb teisiti kui paberajastu oma. Aastasadu tähemärkides edastatud teave asendub järjest rohkem pildilisega. Kuidas edastada võimalikult palju vajalikku infot võimalikult väheste tähemärkidega, olles samas arusaadav ja kaasav? Reegleid on palju, soovitusi veelgi rohkem. Teades ja järgides tähtsamaid aluspõhimõtteid, võib kirjutada hästi ka filoloogi diplomita.