Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgastatistika aruandlus võib väheneda
Statistikaamet välja pakkunud idee, kasutada palgastatistika tegemiseks ettevõtjate poolt juba riigile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone (TSD). Asja eesmärk on vähendada ettevõtjate aruandluskohustust.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uudiskirjas seisab, et koda toetab statistikaameti ideed teha palga- ja tööjõukulude statistikat TSD pealt eeldusel, et andmete edastamine oleks ettevõtjate jaoks võimalikult lihtne ja mugav ning ei tooks kaasa halduskoormuse kasvu.
Praegu peab ligi 80 000 ettevõtjat esitama iga kuu maksu- ja tolliametile maksudeklaratsiooni, kus näidatakse eelmise kuu eest tasutav tulu- ja sotsiaalmaks. Lisaks on umbes 11 000 ettevõtet kohustatud esitama statistikaametile palgastatistika aruande, kus muu hulgas tuleb märkida töötajatele väljamakstava tasu suurus ning tasutav sotsiaalmaks. Ettevõtjad ning ka kaubanduskoda on korduvalt avaldanud arvamust, et ettevõtjad ei peaks riigile esitama kaks korda sarnase sisuga palgaandmeid.
Statistikaameti ettepanek on täiendada TSD lisa 1 statistiliste näitajatega tähendab, et valimisse sattunud ettevõtted ei peaks enam statistikaametile esitama eraldi palgastatistika aruannet, vaid saaksid vajalikud statistilised näitajad esitada koos TSD-ga. Algatuse kohaselt peaks palgastatistika valimisse sattunud ettevõte lisaks töötaja töötundide arvule märkima veel igale töötajale eelmisel kuul välja makstud pensioni, stipendiumi ja toetuse; ebaregulaarse preemia ja lisatasud ning töö mitteandmisel või töötamise takistuse korral makstava keskmise töötasu. Nimetatud tasusid ei pea ettevõtja välja tooma, kui tööandja ei ole vastavat makset teinud.
Kaubanduskoda on statistikaametile esitanud ettepaneku küsida palgastatistika valimisse sattunud ettevõttelt andmeid ainult iga töötaja töötundide kohta. Leiame, et avalikkusele pakub huvi eelkõige statistika selle kohta, kui suur on keskmine palk, samas andmed stipendiumite, toetuste või preemiate kohta ei ole esmatähtsad ning neid andmeid ei peaks statistikaamet ettevõtetelt koguma.
Maksu- ja tolliameti ülesandeks jääks ka kontrollida, et koos TSD-ga oleksid esitatud statistilised näitajad.
Statistikaametil on ka teine muudatusettepanek. Nimelt oleks vaja statistiliste näitajatega täiendada ka töötamise registrit. Ettevõtted peaksid registrisse kandma töötaja nime, isikukoodi, ettevõtte registrikoodi, töötamise alustamise kuupäeva ning töötamise liigi (nt tööleping, käsundusleping) Statistikaamet soovib, et ettevõte kannaks lisaks eelnevalt nimetatud andmetele registrisse ka töötaja töökoha asula täpsusega (nt küla, alevik, linn). Kaubanduskoja hinnangul võiks piisata ka märkimisest kohaliku omavalitsuse tasandil.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele