Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Intrum Justitia: taotle välisriigist käibemaks tagasi
Majandusaasta lõppemisel järel on alanud periood, kui välisriikides äritegevusega seotud kulusid kandnud ettevõtetel on aeg hakata mõtlema käibemaksu tagastustaotluse esitamisel.
Hoolimata protsessi lihtsusest on seoses käibemaksu tagastamisega välisriikidest levimas mitmeid müüte ja vääritimõistmisi. „Räägitakse küll välisriikidest käibemaksu tagastamisest kui ühest võimalusest üldiselt, kuid täpsem selgitustöö on puudulik ja pärsib praktilist kasutamist“, kommenteeris Intrum Justitia ASi käibemaksuspetsialist Agne Kull.
Järgneb Intrum Justitia nõuandev artikkel
Olenemata varasematel aastatel meediaväljaannetes korduvalt avaldatud teavitusliku iseloomuga artiklitest, näitab statistika siiski Eesti ettevõtjate madalat teadlikkust antud valdkonnas. Tuginedes maksu- ja tolliameti andmetele on Eestis enam kui 72 000 käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilist isikut, kuid kahetsusväärselt väike on nende ettevõtete osakaal, kes kasutavad võimalust välismaal tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi taotleda. 2010.-2012. aastal esitasid käibemaksu tagastustaotluse välisriikidesse alla 2% Eesti ettevõtetest. Miks ei kasuta võimalust 98% käibemaksukohuslastest, kellel selleks teoreetiliselt õigus on?
Üheks põhjuseks on kindlasti fakt, et igal käibemaksukohuslasest ettevõttel ei toimu piiriülest tegevust. Seetõttu ei teki ka vajadust välisriikidest käibemaksu tagasitaotlemiseks. Taotluse miinimumsummaks ühe aasta kohta on 50 eurot. Seega on võimalik, et ettevõtete välisriikides tehtud kulutused on liiga madalad taotluste tegemiseks. Hoolimata eelnevast on siiski kaheldav, et piiriülene äritegevus, mis toob endaga kaasa käibemaksu tasumist välisriigis enam kui 50 euro ulatuses, esineb vähem kui 1400-l Eesti ettevõttel.
Eelnevast võib järeldada, et ettevõtete üldine teadlikkus antud protsessist on madal ning seetõttu ei leita teed taotluste esitamiseni.
Järgnevalt on Intrum Justitia pannud kirja mõned levinumad vääritimõistmised oma kogemuste põhjal:
*Sageli aetakse välisriikidest käibemaksu tagasitaotlemine segamini siseriikliku sisendkäibemaksu tagasitaotlemisega, kui ettevõttel on tekkinud käibemaksu ettemaks (näiteks põhivara ostudelt). Kuigi põhimõttelt on tegemist sarnaste protsessidega, on need oma olemuses siiski kaks eri asja. EMTA-l on siseriikliku käibemaksu tagastamise puhul keskne roll, kuid välisriikidest käibemaksu tagasitaotlemise puhul üksnes taotluse vahendaja roll. Seega vastupidiselt levinud arusaamale, ei ole EMTA pädevuses välisriikidest käibemaksu tagastustaotluste üle otsustamine. Otsus taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta tehakse välisriigi maksuameti poolt. Samuti makstakse tagastatav käibemaks ettevõttele tagasi otse välisriigi maksuameti poolt.
*Segadusttekitav võib olla ka seadusandlik pool. Välisriikidest käibemaksu tagasitaotlemise puhul rakenduvad taotluse sihtriigi seadused, mitte Eesti siseriiklik seadusandlus.
Näitena võib tuua järgneva: Eestis ei peeta üldjuhul toitlustus-, esindus- ja vastuvõtukulusid ettevõtlusega seotud kuludeks, mistõttu on sisendkäibemaksu mahaarvamine nendelt kuludelt piiratud või keelatud. Samas on väga paljude teiste Euroopa riikide seaduspraktika vastupidine ning käibemaks sellistelt kulutustelt täies ulatuses tagastatav.
Üldjoontes on kogu protsess tehtud ettevõtetele võimalikult lihtsaks, kuid praktika näitab, et probleeme võib esineda just menetluse etapis. Välisriigi maksuametitel on õigus küsida taotluse menetlemisel lisainformatsiooni ning sageli seda võimalust ka kasutatakse ning sellisel juhul maksuametnike emakeeles.
EL-i liikmesriikide puhul on taotluste esitamise tähtaeg 30. september. EL-i välistesse riikidesse on taotluste esitamine tähtaeg 30. juuni.
Intrum Justitia AS on tegelenud käibemaksu tagasitaotlemisega alates 2001. aastast ja on aidanud oma klientidele iga-aastaselt tagasi tuua keskmiselt 30 miljonit eurot käibemaksu.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele