Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubanduskoda: käibemaksumuudatus liiga koormav ausatele
Kavandatav käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ei ole kõige mõistlikum meede käibemaksupettustega võitlemiseks, seisab Eesti Kaubandus- Tööstuskoja rahandusminister Jürgen Ligile adresseeritud arvamuses.
Koja arvamuse kohaselt ei ole meede proportsionaalne, kuna koormab liigselt ausaid ettevõtjaid. Veel heidab koda ette lühikest ettevalmistusperioodi. „Leiame, et nii maksuaruandlus kui ka kogu ettevõtja suhtlus riigiga, peab olema tulevikkuvaatav ning arvestades muutuvat ja arenevat infotehnoloogilist võimekust oleks põhjendatud leppida laiapõhjaliselt kokku pikaajaline strateegiline lähenemine kogu aruandlus- ja deklareerimiskohustuste hulka silmas pidades. Sellise strateegilise lähenemise eesmärk peaks oleme ühelt poolt nii halduskoormuse vähendamine ja kulude kokkuhoid nii ettevõtjaile kui ka riigile, kuid samas suurendada võimalusi tagada aus konkurents ja kehtestatud maksukohustuste efektiivne kontroll. Selline terviklik arengusuundade pilt peaks hõlmama endas nii erinevate maksudeklaratsioonide sh tollidokumentide esitamise seonduvat, e-arvete arengut, statistika ja muu andmeedastuse viise ja arengut. On ilmselge, et sellise tulevikuvisiooni koostamine ei saa toimuda 2-3 kuu jooksul ning selle elluviiminegi on realistlik mitmete aastate jooksul, sest nõuab nii aja, kui muude ressursside planeerimist (nii valitsuse kui ettevõtjate poolt),“ seisab arvamuses.
Kaubandus-tööstuskoda tõi välja viis märkust praeguse eelnõu ja selle seletuskirja kohta:
1. Seletuskirjas ei ole endiselt analüüsitud, kui suuri kulusid toob kaasa käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ettevõtetele. Koda toonitab, et tekkivate kulude hindamisse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Kokkuvõtvalt hindas tööstus-kaubanduskoda ettevõtete ühekordseteks koondkuludeks 15 miljonit eurot, kui arvestada, et eelnõu mõjutab ligi 80 000 ettevõtet. Lisaks raamatupidamisprogrammide uuendamisele peavad ettevõtted tegema kulutusi ka selleks, et aru saada, mida kujutab endast käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus ning millal ja kuidas nad peavad seda kohustust täitma. Kahtlemata toob käibedeklaratsiooni esitamine ettevõtetele kaasa täiendava ajakulu ehk tööjõukulu, mis seondub lisa koostamise ja esitamisega. Tööstuskoja sõnul on nende kulude suurus on mõjude analüüsi osas samuti hindamata, kuigi nad on sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud.
2. Kaubanduskoda ei nõustu seletuskirjas esitatud väitega, et käibemaksu koostamise ja esitamisega seotud aja- ja rahakulu oli 2013. aastal ainult umbes 9,6 mln eurot. Arvamuses viidatakse, et kulu arvutamisel on kasutatud liiga vanasid andmeid ehk arvesse võetud liiga väikest arvu käibedeklaratsioonide esitajaid.
3. Eelnõu seletuskirjast selgub, et käibemaksuaugu osakaal SKP-st oli Eestis 2011. aastal 1,9%. Samas oli see näitaja mitmes riigis (Iirimaal, Maltal, Hollandis, Sloveenias ja Rootsis) alla 1% ehk oluliselt madalam kui meil. Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, miks ei ole eelnõu koostajad põhjalikumalt uurinud, milliseid meetmeid kasutatakse eelnimetatud riikides käibemaksupettustega võitlemiseks. Samas ei ole detailsemalt analüüsitud, miks on näiteks käibemaksuauk Sloveenias või Iirimaal oluliselt väiksem kui Eestis ning milliseid lahendusi kasutatakse nendes riikides maksupettuste vähendamiseks. Koda on seisukohal, et kuna eelnõu koostajad ei ole sisuliselt analüüsinud nende Euroopa riikide praktikat, kus käibemaksuaugu osakaal on väga väike, siis on ka keeruline hinnata, kas käibedeklaratsiooni lisa on ikka kõige efektiivsem meede maksupettustega võitlemiseks.
4. Koda ei nõustu seletuskirjas esitatud väitega, et täiendava informatsiooni küsimine metsandussektoris tegutsevatelt ettevõtetelt tõstis oluliselt metsapettuste avastamise tõenäosust ja avaldas tugevat distsiplineerivat mõju. Koja arvates vähenesid metsandussektoris käibemaksupettused ka põhjusel, et metsaomanike, metsavarujate ning tööstusettevõtete vahelised suhted on pidevalt arenenud ning petturitel on olnud üha raskem nn ahelasse tungida ja endale metsamaterjali müüjate või ostjate näol tehingupartnereid leida.
5. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu jõustumine tuleks edasi lükata, sest eelkõige suurematel ettevõtetel ei ole võimalik oma infosüsteeme uuendada nii lühikese aja jooksul. Meile teadaolevalt on paljude tarkvaraarendajate tööplaanid selleks aastaks tehtud ning seetõttu ei ole enam võimalik käesoleva aastal vajalikke uuendusi infosüsteemides, sh raamatupidamisprogrammides teha.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse tervikteksti loe SIIT
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele