Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoides ja laenates ära unusta riske
Hoia ja keela, mõtleb kindlasti mõnigi lehelugeja uudise peale, et Tartu Hoiu-laenuühistu kasvas kahe aastaga üle kuue korra. Kui 2011. aasta lõpus oli ühistul varasid veel 1,4 miljonit eurot, siis mullu juba 8,8 miljonit eurot.
Toimetuse hinnangul on hoiu-laenuühistu näol küll tegu alternatiivse võimalusega raha hoiustada, kuid me ei soovita kohe ummisjalu mõne ühistu kontorisse tormata. Kuigi hoiuselt pakutav intress võib olla ahvatlev, on siiski suuremad ka riskid, nagu näitas kas või Baltimaade suurima hoiu-laenuühistu maksejõuetuks kuulutamine eelmisel nädalal.
Reedel kirjutas Äripäev Eestis tegutsevate pankade euroliidu kontekstis parimast kasumlikkusest. Juhtkirjas pakkusime välja, et klientidel tuleks otsida igale tähtsamale teenusele parimaid tingimusi pakkuv pank, mitte klammerduda kõigi finantsteenustega n-ö kodupanga külge. Nõnda suureneks ka pankadevaheline konkurents. Selles mõttes tasub kindlasti järele uurida ka hoiu-laenuühistute pakutavaid võimalusi. Kui ikka ühistu pakub tähtajalisele hoiusele 5protsendilist aastaintressi, siis on see ligi kolm korda parem parimast kommertspanga pakutavast intressist.
Hoiatav näide Leedust. Samas tähendab raha panka viimine teatud summa ulatuses enam-vähem sajaprotsendilist garantiid, et probleemide korral saab hoiustaja oma raha tagasi. Ühistu puhul nii kindel paraku olla ei saa. Selle hoiatavaks näiteks on kas või asjaolu, et eelmisel nädalal tühistas Leedu Keskpank Baltimaade suurima laenu-hoiuühistu Vilniaus Taupomoji Kasa litsentsi ning tunnistas ühistu maksejõetuks. Keskpanga sõnul ei vastanud ühistu kapitaliadekvaatsus, likviidsus ja teised normid nõuetele. Ning isegi nende normide nõuetele vastamise korral on riskid tõenäoliselt ikkagi suuremad kui pangas. Lisaks oli ühistust ka raha välja petetud.
Tartu Hoiu-laenuühistu juhi Andro Roosi sõnul ei peaks Eesti ühistu liikmed muret tundma, kuna siin välja antud laenud on tagatud (kinnisvarahüpoteek, käendused, garantiikirjad, pandid jne). Seaduse järgi tuleb ühistu kohustuste tagamiseks moodustada ka reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt pool osakapitalist. On aga selge, et väga suur see summa ei ole ning just hoogne laienemine võib ka riske hüppeliselt kasvatada.
Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe toob välja, et ühistute mõju ja olulisus Eesti finantssüsteemis on väike, kuid järelevalveline tähelepanu ei tohiks olla nende suhtes madalam kui pankade suhtes.
Klubilised ettevõtmised. Seni on hoiu-laenuühistud olnud üsna vaiksed, n-ö klubilised ettevõtmised, kuhu oodataksegi liikmeks mitte soodsate laenu- või hoiusetingimuste tagaajajaid, vaid ühistegevuse kasulikkuses veendunud eestimaalasi. Võimalik, et ühistu suure kasvu taga on ka üldine kogukondliku eneseteadvuse kasv ühiskonnas. Selle tõttu pöördutakse enam ka kodumaise hoiu-laenuühistu poole, et mitte välispankasid „nuumata“. Sellises olukorras võib liigne järelevalveasutuste poolne reguleerimine kindlasti ühistulist initsiatiivi pärssida.
Kui aga laenu-hoiuühistute kasv samas tempos jätkub, tuleks finantsjärelevalvega tegelevatel asutustel vastav regulatsioon toimetuse arvates kindlasti värske pilguga üle vaadata. Ning liigse perutama kippumise korral ühistud ka praegusest mõnevõrra kõvema lõa otsa panna, et vältida kas või Leedus juhtunut.
Autor: Juuli Laanemets, Äripäeva toimetus
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele