Kindla sissetuleku suurimaks võluks on see, et ta aitab katta igapäevaseid kulusid, finantseerida suuremaid või erakorralisi väljaminekuid, pehmendades olemasolevate finantsvahendite vähenemist.
Aga kui kraan ühel hetkel päris kinni keeratakse, jäävad alles vaid väljaminekud ja inflatsiooni negatiivne mõju. Kaupade ja teenuste 2% hinnatõus ei pruugi aasta jooksul suurt jälge jätta aga kui ajaperiood venitada 15a peale, on sellise inflatsiooni juures maagiliselt kadunud ligi neljandik kontol seisvast raha ostujõust. Isegi kui ettevõtja on aktiivsest äritegevusest taandunud, peaks jätkuvalt huvi pakkuma võimalus, kuidas alles jäänud raha eluiga pikendada. Vahendeid selleks on erinevaid ning nende valik tuleneb ennekõike riskide talumise astmest.Deposiit on üks turvalisemaid ja lihtsamaid viise oma kapital kasvama panna aga paraku ei pruugi madala intressikeskkonna tõttu sellest isegi inflatsiooni löömiseks piisata. Muud varaklassid eesotsas võlakirjade, aktsiate ja kinnisvaraga ahvatlevad kõrgemate potentsiaalsete tootlustega aga seejuures on ka vara väärtuse vähenemise risk olemas.Riski võtmine ei pruugi olla halb, ent paigas peab olema strateegiline sõjaplaan, mida, millal ja kui kauaks ostetakse, et erinevad varaklassid ja sektorid aitaksid aktsepteeritava riskitaseme juures kogu portfellil parimat võimalikku tootlust saavutada. Kindlasti nõuab investeerimine teatavat ajakulu ja eelnevat enese harimist, kuid kui nädalasse jagub piisavalt palju vabu hetki, võib sellest saada põnev hobi. Kasuks tulevad ka ettevõtlusest pärinevad sektoripõhised teadmised ning nägemus, avades börsil aknaid, millest ei pruugi isegi analüütikutel või portfellihalduritel aimu olla.
Rohkem informatsiooni seminaril „Kolm sammu ettevõtte edukaks müügiks“.
Autor: Erko Rebane, Juuli Laanemets