Mis vahe on panga hoiusel ja hoiu-laenuühistul?

Nii kommertspangad kui ka hoiu-laenuühistud pakuvad eraklientidele erinevaid hoiuseid, mille valik sõltub inimese eesmärgist. Kui soovitakse iga kuu teatud summa kõrvale panna, et mõne suurema ostu jaoks koguda, siis selleks sobivad säästuhoius, kasvuhoius või kogumishoius – täpne nimi, intressi suurus ja muud tingimused sõltuvad konkreetsest pangast või hoiu-laenuühistust. Juba kogunenud säästude hoidmiseks kindla perioodi jooksul, näiteks paarist kuust mitme aastani, saab kasutada tähtajalist hoiust. Hoiuste liikide kohta saab lugeda lähemalt SIIT.

Hoiu-laenuühistu pakub pangast kõrgemat intressi ja suuremat riski

Hoiuse avamine. Pangas hoiustamiseks peab sul olema arvelduskonto, mille avamine on reeglina tasuta. Hoiustama ei pea niisiis samas pangas, kus sa igapäevaselt arveldad, vaid võid hoiuse avada ka mõnes teises pangas. Hoiu-laenuühistus hoiustamiseks pead astuma selle liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu ning osamaksu. Nende suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest. Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel saab lähemalt tutvuda viie hoiu-laenuühistu tingimustega ja nende näitel ulatuvad mõlemad maksud kokku minimaalselt 30-40 euroni.. Pangahoiuste intressid on madalamad kui hoiu-laenuühistutes. Näiteks pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et aastaks 1000 eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,36-1,8%. Võrdlustabelit näeb SIIT. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel viidatud hoiu-laenuühistutes on aastase hoiuse intress 3-6%. Hoiu-laenuühistute kontakte näeb SIIT.. Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas. Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele riiklik tagatisskeem ei laiene.