Laenuandmine ja -võtmine on läinud vastutustundlikumaks

Messimase hinnangul tulenesid buumiaegsed probleemid laenuandmisel liigsest sinisilmsusest. “Oluline on, milline on kliendi maksevõime täna, aga veel olulisem, milline on see kolme, viie või kümne aasta pärast. Mitmed tänased laenutaotlejad töötavad välismaal, näiteks Soomes, nende puhul tuleb hinnata, millise töökoha ja millise sissetuleku nad saaksid oma erialal Eestis,” tõi Messimas näite. Tukk selgitas, et täna pööratakse rohkem tähelepanu sellele, et tehingu objekt ja laenusoovija oleksid omavahel kooskõlas. “Kui näiteks mitme lapsega üksikema soovib liisida mõistliku hinnaga säästlikku pereautot ja maksevõime on korras, teeme tehingu ära. Kui aga sama inimene tahab osta kulukat luksusmaasturit, tekitab see küsimusi ja on suhteliselt tõenäoline, et me sellisesse tehingusse ei lähe.” Tukk lisas, et sotsiaalsed tegurid nagu laenuvõtja haridustase on sissetulekute kõrval pankade jaoks aina tähtsama rolliga.

Pangatöötajate sõnul on klientide süvenevate makseprobleemide peamiseks põhjuseks koostöö vältimine pangaga. Danske Banki krediidivaldkonna juhi Kairi Koha sõnul rõhutatakse igale kliendile laenulepingu allkirjastamisel, et raskuste tekkides tuleb koheselt panka pöörduda. “Reeglina loodab inimene, et näiteks töökaotuse korral leitakse kiiresti uus töökoht. Paraku näitab praktika, et alati see nii ei lähe, seega tuleks ikka koheselt panka pöörduda. Seda tuleb meeles pidada mistahes raskuste ilmnemisel laenu teenindamisel,” kinnitas Koha. “Kõige hullem, mida klient makseraskustesse sattudes teha võib, on võtta täiendavaid laene kiirlaenukontoritest,” täiendas Tukk. “Kommertspank võib ju pakkuda inimesele täielikku maksepuhkust, ent see ei aita, kui tal on samal ajal kukil kümme laenu erinevatest kiirlaenufirmadest,” selgitas ta.

Tulevikku vaatavalt jäid pankade esindajad siiski optimistlikuks. “Tänased laenuvõtjad ja laenuandjad on teinud kalkuleeritud otsuseid. Võimalus raskustesse sattuda on tunduvalt väiksem kui mõne aasta eest,” ütles Kairi Koha. Pankade esindajate sõnul muudetakse laenuturgu kindlamaks ja vähendatakse riske ka läbi inimeste finantskirjaoskuse arendamise. Siinkohal tuleb tervitada ka riigi samme Eesti finantskirjaoskuse strateegia väljaarendamisel, mille rakendamine aitab inimesel oma rahaasju mõistlikul viisil ajada.

Autor: Katrin Talihärm, Juuli Laanemets