Varasema aastaga võrreldes on enim kasvanud kulutused transpordile — transpordile kulutas leibkonnaliige 16% rohkem kui 2011. aastal. Samuti on leibkonnad taas hakanud rohkem kulutama tervisele, riietele ja jalanõudele, majapidamisele, väljaspool kodu söömisele ning vaba aja veetmisele (sh reisimisele).
Linnas oli leibkonnaliikme kohta kuus keskmiselt kulutatav kogusumma 296 eurot ja maal 273 eurot. Linnaleibkonnaliige kulutas kuus eluasemele keskmiselt 18 eurot rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude osatähtsus eelarvest moodustas linnas 19% ja maal 14%. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud toidule, riietele ja jalanõudele, vabale ajale, tervishoiule ning väljas söömisele. Maal seevastu kulutati transpordile ligi 15% leibkonna eelarvest, linnas jäid transpordikulutused 11% piiresse.
Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaal (335 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ja Tartumaal (328 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Kõige vähem kulutati Ida-Virumaal, Valgamaal ja Põlvamaal (vastavalt 200, 209 ja 217 eurot kuus leibkonnaliikme kohta)..
Põhjalikum ülevaade statistikablogis
Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.
Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel. 2012. aastal osales uuringus üle 3500 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. 2012. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.
Autor: Juuli Laanemets, Tiiu-Liisa Laes