Aeg-ajalt puutub töövaidluskomisjon kokku juhtumitega, kus töötaja ja tööandja vaheliseks probleemiks on saanud töötaja töö kõrvalt õppimine.
Tegemist võib sellisel juhul  olla kas „Täiskasvanute koolituse seaduse“ (TKS) mõttes tasemekoolitusega, mille eesmärgiks on mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust, üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust; tööalase koolitusega, mis võimaldab kutse-, ameti-ja/ või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses, samuti vabaharidusliku koolitusega, mis võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.
Sagedasemad probleemid, mis siinkohal tekkida võivad, on seotud õppetöös osalemiseks vajaliku puhkuse võimaldamisega ja õppepuhkuse tasu maksmisega.
Sõltumata sellest, millise õppevormiga on tegemist, on tööandja kohustatud võimaldama töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandja ei saa õppepuhkuse andmisest keelduda, küll võib ta seda edasi lükata, kui üle 10% töötajatest soovib õppepuhkust saada samaaegselt.
Teisalt paneb TLS § 28 lg 2 p 5 ka tööandjale kohustuse töötaja koolitamiseks ja seda siis, kui tegemist on ettevõtte huvidest lähtuva koolitusega töötaja tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks. Sealjuures peab tööandja kandma koolituse kulud ning säilitama töötajale koolituse ajaks keskmise töötasu. Oluline on märkida, et siinkohal ei ole tegemist tööandja üldise koolitamiskohustusega, vaid tööandja peab tagama töötajale sellise koolituse, mis on vajalik ettevõtte huvidest lähtuvalt, eelkõige siis, kui muutuvad tööks vajalikud kutseoskused jne.
Praktikas on esinenud juhtumeid, kus tööandja kulud töötaja koolitamiseks on küllaltki suured ning pooled sõlmivad koolituskulude hüvitamise kokkuleppe.
TLS § 34  võimaldab töötajal ja tööandjal kokku leppida, et juhul, kui tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi (näiteks tasub töötaja eest õppemaksu jms.) võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega, töötab töötaja tööandja juures nende kulude hüvitamiseks kokkulepitud aja. Kui töötaja peaks töölt lahkuma varem, hüvitab ta tööandjale tehtud lisakulud proportsionaalselt tähtaja lõpuni jäänud ajaga. Taolise kokkuleppe sõlmimine on lubatav ainult selliste koolituskulude katmiseks, mida tööandja ei ole kohustatud hüvitama.
Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on aga tühine.
Autor: Evi Ustel-Hallimäe, Juuli Laanemets

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele