15. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koostöös Euroopa Kodade Assotsiatsiooniga (Eurochambres) viivad 24 Euroopa riigi Kaubanduskojad ettevõtjate seas läbi üldist laadi küsitluse, milles uuritakse ettevõtete käibe, siseriikliku müügi, ekspordi, töötajate hulga, ettevõtete investeeringute ning üldise majanduskeskkonna kohta. Küsimused on suunatud nii võrdlusele eelmise aastaga kui ka tulevase aasta prognoosile. Ehkki prognoosimine ei pruugi anda alati tõeseid tulemusi, kajastub vastustest ettevõtjate kindlustunne (või kindlusetus) tuleviku suhtes, tulenevalt sageli hetkesituatsioonist maailmaturul. Taolist küsitlust viiakse Euroopa kodade poolt läbi juba üheksateistkümnendat korda ning Eestis alates 2004. aastast.

Küsitlusele vastas327 ettevõtjat. Vastuseid tuli tööstuse, teeninduse ja teistest sektoritest enam-vähem võrdselt üle kogu Eesti, enamik mõistetavatel põhjustel suurematest keskustest - Harju (57% vastanutest), Tartu (9% vastanutest) ja Pärnu maakonnast (8% vastanutest), kuid samas olid kõik maakonnad esindatud.

Kui vaadata vastuseid, kus on küsitud 2010. ja 2011. aasta võrdlusi, võib täheldada liikumist positiivses suunas - nt väitele „võrreldes 2010. aastaga on ettevõtte käive 2011. aastal“ on 62,2% ettevõtetest vastanud, et käive on 2011. aastal suurenenud, 23,7%, et käive on püsinud eelmise aastaga samal tasemel ning 14,1% ettevõtetest on see vähenenud. Sarnaselt on vastatud ka küsimusele „võrreldes 2010. aastaga on ettevõttel müük Eestis 2011. aastal.“ Eesti-sisene müük on suurenenud 49,8% ettevõtetel, 31,2% ettevõtetel püsinud sama ning 19% ettevõtetel ka vähenenud.

Kui vaadata prognoose järgmiseks, 2012. aastaks, siis selles osas on ettevõtjad pigem tagasihoidlikud ning ootavad stabiilsust ja praegusel tasemel jätkamist. Käibe osas 2012. aastaks ennustavad ettevõtjad siiski, et käive pigem suureneb (48,6% arvates) või püsib sama (45,3% arvates).

Prognoosime, et ettevõtte 2012. aasta käive 

Ettevõtte kogu ekspordi osas oodatakse pigem samal tasemel püsimist ka järgmisel aastal (49,3% vastanutest). Kolmandatesse riikidesse (s.o väljapoole Euroopa Liitu) ekspordi puhul arvab koguni 68,3% ettevõtjatest, et eksport püsib muutumatuna .

 Prognoosime, et ettevõtte kogu eksport 2012. aastal

Ka töötajate hulka plaanib enamik ettevõtteid 2012. aastal hoida siiski samal tasemel (66% vastanutest) ja kõigest 5,7% kardab, et peab ka järgmisel aastal töötajaid vähendama. 

Prognoosime, et ettevõtte töötajate hulk 2012. aastal 

 2010. aasta sügisel sama küsitlust läbi viies olid ettevõtjad tulevikku vaadates märksa entusiastlikumad - nähes kriisi lõppu, eurotsooniga liitumise positiivset mõju käibele ja ekspordile, mis võimaldaks suuremaid investeeringuid ettevõttesse ning laiendada töötajaskonda.

Kui vaadata aga 2011. aasta küsitluse tulemusi, kus ettevõtjad on võrrelnud 2010. ja 2011. aasta majandusnäitajaid, siis tulemused jäävad alla läinud aastal tehtud prognoosidele. Näiteks näitas eelmise aasta küsitlus, et vaid 6,9% ettevõtjate arvates 2011. aastal käive väheneb, tegelikkuses aga vähenes käive 2011. aastal koguni 14,1% ettevõtjatest. Samas suutsid ettevõtjad käibe tõusu märksa täpsemalt prognoosida – 2010. aastal prognoosis käibe suurenemist 65% ettevõtjatest ning käesoleval aastal suurenes käive reaalselt 62% ettevõtjatest.Sarnane tendents on ka nt tööjõu vallas, kus 2010. aastal prognoosis 33% ettevõtjatest, et võtavad töötajaid juurde ning vaid 5% arvas, et peavad töötajaid vähendama, kuid tegelikult suurendas töötajate hulka 29% ettevõtetest ning koguni 15% olid sunnitud töötajaid vähendama, ülejäänud ettevõtjad hoidsid töötajate hulga muutumatuna.Kahtlemata on tänavuse küsitluse tulemused ja nende ettevaatlik toon olnud mõjutatud mitme riigi probleemsest situatsioonist ning samuti ka Eesti enda kogemusest ülemaailmse finantskriisiga. Nõnda loodetakse hoida ettevõtte tegevust varasemal tasemel nii müügi, töötajate, kui investeeringute osas ja arvatakse, et üldine majanduskeskkond oluliselt ei muutu soodsamaks ega ka ebasoodsamaks vaid püsib samal tasemel.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas . 

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson