Autor: Lemmi Kann • 11. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaat: Eesti seadused on juhtide suhtes karmid

Eestis on juhtide vastutus sätestatud üsna karmilt - meil ei kehti nn ärilise otsuse reegel, mille kohaselt juhatuse liikme tegevust hinnates piisab, et juht oleks tegutsenud informeeritult ja siiras usus, et otsus on parim võimalik, nentis advokaadibüroo SORAINEN partner Karin Madisson.

Madisson rääkis, et ärilise otsuse reegel on pärit USAst ja hästi tuntud ka Euroopa arenenud riikides. See reegel võimaldab juhil võtta vastu riskantseid otsuseid, mis on äri edendamiseks hädavajalikud.

"See võimaldab juhtidel rohkem võtta kaalutud riske, nii et samaaegselt ei oleks ohus nende isiklik vara ja maine," selgitas Madisson, kelle hinnangul on selle reegli puudumine suurim mahajäämus teistest sarnase ärikultuuriga maadest juhtimisorganite vastutuse osas.

„Oma isikliku varaga riskides peab olema juhtidel selgus, mille ja kelle ees nad vastutavad, mida tänasel päeval ei ole,“ rõhutas Madisson.

Konverentsil räägiti ka selles, mis annaks võimaluse juhil oma vastutust välistada ja vähendada. Madisson tõdes, et täna vastuvõetud otsust peaks olema võimalik hinnata vaid tänastes oludes, mitte viis aastat hiljem, juhatuse liikme vastu nõude aegumise tähtaeg on aga viis aastat.

„Kuidas nähakse tänast tehingut viie aasta pärast isiku poolt, kes täna tehingu tegemise juures ei viibi? Mõelge tagasi viis aastat tagasi tehtud tehingu peale - kas seda on võimalik täna adekvaatselt hinnata?“ tõstatas advokaat küsimused.

"Kui täna valitseb ühine arusaam tehtava tehingu kohta, siis tuleb seda võimalusel ka fikseerida selliselt, et juhi vastutus oleks välistatud - seda saab teha ka omanikuga kokkuleppe sõlmimisega. Tegemist ei ole siis nn põgenemisega vastutuse eest, vaid hetkeolukorra fikseerimisega, millest pooled üheselt aru saavad,"rääkis Madisson.

Aeg, mil saab juhatuse liikme vastu nõudeid esitada, algab juhatuse liikme poolt teo toimepanemisest. See on aga tekitanud probleeme, et seesama eksinud juhatuse liige võib olla võimeline, eriti olles samaaegselt ka aktsionär, tegu peitma viis aastat nentis ta. Peale seda ei ole ka pankrotihalduril enam midagi teha ja siin ei aita ka väide, et haldur sai sellest teada hoopis hiljem.

Madissoni sõnul oleks vajalik regulatsioon, kus teatud juhtudel, näiteks varjamise korral tuleks aegumise algust hakata lugema teo avalikustamisest nagu see on Soomes. Samuti soovitas Madisson järgida Soome eeskuju ka selles osas, et nõude esitamine tuleks otsustada üheskoos majandusaasta aruande kinnitamisega, juhul kui tehing on aktsionäridele teatavaks saanud.

"Täna ei pööra aktsionärid tihti aruandele piisavat tähelepanu ja aastate pärast tõstatatakse küsimusi, millele objektiivse hinnangu andmine pole enam võimalik, kuna on teada tehingu tagajärg," nentis advokaadibüroo SORAINEN partner.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700