FIEde haigushüvitis ei saanud riigikogu toetust

Ettepaneku sisu selgitas Nestor järgmiselt: "Ettepaneku sisu on lihtne, kompenseerida füüsilisest isikust ettevõtjale see osa tema haigestumisest sellisel teel, et kui ühel juhul on see hüvitis saamata jäänud palga kompenseerimine, siis siin võiks maksude abil arvestada seda, et tal jääb tulu saamata. Selle tulu, mahaarvatava summa leidmine ei olegi teab mis keeruline sellepärast, et FIE on sotsmaksu maksnud ka varem. See käiks tema poolt varem makstud ja deklareeritud tulude alusel ehk selle võrra nende päevade eest, kui ta haige on ja tal tööandjat ei ole, kes talle palga maksmist jätkaks, nende päevade eest oleks tal õigus haiguslehe alusel vähendada oma sissetulekuid ja seetõttu  maksta vähem ka makse. Nii nagu palgasaajal haigushüvitis kuulub tulumaksu alla, peaks ka FIE-l kuuluma see mahaarvamine maksustamisele siis tulumaksuga ja siit ka vajadus muuta tulumaksuseadust."

Valitsus eelnõud ei toetanud. Rahanduskomisjoni nimel sõna võtnud Reformierakonna liige Urve Tiidus selgitas, et sellekohane seisukohavõtt on esitatud Rahandusministeeriumi kirjas juba 26. juulil.

"Ministeerium märkis selles, et tulumaksuseadus ei ole tervishoiuküsimusi puudutava regulatsiooni sätestamiseks sobiv seadus ja need küsimused tuleks reguleerida pigem ravikindlustuse seaduses, millele Eiki Nestor küll esitas vastulause, et FIE-le saab hüvitada vaid saamata jäänud tulu, mitte palka, mistõttu on tulumaksuseadus just sobiv koht. FIE-de ja töötajate sarnane kohtlemine ei ole põhjendatud, öeldakse valitsuse seisukohtades, sest töö tegemine ning sellega seotud maksukohustuse kujunemine toimub FIE-de ja töölepingu alusel töötavate isikute puhul erinevate põhimõtete kohaselt," vahendas Tiidus ministeeriumi seisukohti.

Selgituseks toodi välja, et töötajal on alluvussuhe tööandjaga, väike otsustusvabadus tööülesannete täitmisel ja ka töö tegemisega kaasneva maksukohustuse kujunemise suhtes ning tööandjal on huvi kontrollida hüvitise maksmise põhjendatust. FIE on aga teistsuguses olukorras - temal alluvussuhe puudub, ta on enamasti omaenda peremees, ta on vaba töötegemise aja, koha ja mahu kujundamisel ning samuti on tal suuremad võimalused oma maksukohustuse kujundamisel. 

Lisaks oleks maksuhalduri koormus esitatud deklaratsioonide kontrollimisel  maksusoodustuse mõjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur ja eelnõu annaks rahandusministrile volitused, mis tuleks põhiseaduse kohaselt ette näha seadustes.

Eelnõu ei pruugi valitsuse hinnanul olla ka põhiseadusega kooskõlas, sest see volitab rahandusministrit kehtestama juhendit ettevõtlustulust maha arvatava haigushüvitise suuruse arvutamise ehk maksusoodustuse suuruse määramise kohta. "Põhiseaduse kohaselt peavad kõik maksuõigussuhte elemendid olema kindlaks määratud seadusega ning üksikute elementide osas ei ole lubatud piiritlemata otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule," selgitas valitsus.