Autor: Lemmi Kann • 18. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastupidiselt möödunud paarile kvartalile maksid ettevõtted teises kvartalis välismaiseid laene tagasi rohkem, kui võtsid uusi, ning aktiivsema laenuvõtmise tulemusena kasvas kodumaiste laenukohustuste maht. Aastataguse ajaga võrrelduna on see siiski ligi 5 protsenti väiksem, välismaised laenukohustused on aga 6 protsenti suuremad. Aastaga on välismaise laenamise osakaal kõikides laenukohustustes kasvanud 2 protsendipunkti võrra 26 protsendini. Nii nagu esimeses kvartalis, on ka teises kvartalis kiire ekspordimahtude kasvu tõttu suurenenud märkimisväärselt, üle 200 miljoni euro võrra, ettevõtete kaubanduskrediit välismaailma suhtes, märkis Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhtivspetsialist Viljar Vald.

Majapidamiste finantsseis paranes teises kvartalis, kuna hoiuste maht kasvas jätkuvalt. Hoiuste suurenemine ligi 200 miljoni euro võrra kasvatas majapidamiste finantsvarasid. Varade kasvu vähendas väärtpaberite väärtuse langus ligi 110 miljoni euro võrra. Vastupidiselt möödunud kvartalitele teises kvartalis majapidamiste laenukohustuste maht oluliselt ei muutunud, kuna kevadel hakati aktiivsemalt uusi laene võtma. Majapidamiste kõikide laenukohustuste maht on 2008. aasta lõpu tipptasemelt kahanenud 8,2 protsenti.

Valitsemissektori varad kasvasid. Teises kvartalis suurenesid valitsemissektori hoiused 84,5 miljoni euro võrra, sarnases suurusjärgus kasvasid ka omakapitaliinvesteeringud.

2011. aasta teises kvartalis oli Eesti majandus tervikuna välismaailma suhtes 22 miljoni euroga netolaenuandja. Netolaenuandjateks olid esimeses kvartalis majapidamised ja valitsemissektor, mittefinantsettevõtted ja finantsinstitutsioonid osutusid netolaenuvõtjateks.