Eesti-siseselt oli 2010. aastal oodatav eluiga pikim Tartumaal — 76,9 aastat. Oodatav eluiga on üle 76-aasta veel Valga, Viljandi, Saare, Pärnu, Jõgeva ja Harju maakonna elanikel. Teistest maakondadest mõnevõrra lühem keskmine oodatav eluiga on Ida-Virumaal (72,3 aastat).
Eestlaste ja mitte-eestlaste oodatava eluea vahe oli 2010. aastal ligi kolm aastat. Eestlaste oodatav eluiga oli 77 ja mitte-eestlastel 73,7 aastat. Mitte-eestlaste oodatava eluea tõus on olnud väiksem kui eestlastel. Viimase nelja aastaga on mitte-eestlaste oodatav eluiga pikenenud kaks aastat ja kolm kuud, eestlastel kolm aastat ja kuu.
Kui rääkida sellest, kas tervislikum on elada maal või linnas, siis linnaelanike (linnalised asulad) oodatav eluiga on veidi kõrgem. Linnaelanike oodatav eluiga on 76,1 aastat ning maaelanike (maa-asulad) 75,4. Selles võib määravaks olla arstiabi parem kättesaadavus linnas.
Kokkuvõttes saame öelda, et Eesti elaniku oodatav eluiga pikeneb ning tal on lootust elada vanemaks kui kunagi varem, samas jääb ta elu tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa Liidu riikides.
Oodatav eluiga on mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutuks. 0 aasta vanuses — oodatav eluiga sünnimomendil.
Autor: Rivo Sarapik, Helerin Rannala