Riigi õigusabi andmist kummitab rahanappus

„Riigi õigusabi on vähemkindlustatud inimestele parim võimalus oma õiguste kaitseks ning nõudlus tasuta advokaadiabi kasutamiseks kasvab pidevalt. Abi vajatakse üha enam tsiviilasjades - tänavu kaheksa kuuga kasvas nende osa 37 protsenti, samas suureneb pidevalt ka kriminaal- ja muude asjade hulk,“ kommenteeris advokatuuri esimees Toomas Vaher.

Vaher märkis, et tulenevalt nõudluse kiirest kasvust muutub 2012. aastal probleemiks riigi õigusabi finantseerimine.

„Nõudluse suur kasv tähendab, et juhul kui 2012. aasta riigieelarves eraldatakse riigi õigusabiks planeeritud 3,83 miljonit eurot, ei võimalda ka see riigi õigusabi taotluste suuremat rahuldamist ning võivad tekkida piirangud abi osutamisel. Rääkimata sellest, kui eelarvest eraldatakse planeeritust vähem vahendeid – see tähendaks märkimisväärseid muutusi riigi õigusabi osutamises," nentis Vaher.

Riigi õigusabi (RÕA) on 2010. aastaga võrreldes osutatud kümnendiku võrra rohkem. Suurem osa, ligikaudu 40 protsenti RÕA taotlustest esitatakse Tallinnas. Üle Eesti osutab abi 120 advokaati. Vaatamata RÕA mahu suurenemisele ei ole osutunud võimalikuks suurendada tasumäärasid, mis püsivad endiselt kriisiaegsel tasemel.

Riigi õigusabi seaduse alusel on RÕA korraldamine advokatuuri ülesanne. Advokatuur kehtestab RÕA osutamise eest makstava tasu määrad ja maksete tegemise ning kulude hüvitamise korra. Riigi kohustuseks on tagada RÕA piisav rahastamine riigieelarvest.