Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äsja ärganud inimese aju töötab kehvemalt kui joobnul
Inimese aju suudab korraga meeles pidada vaid seitset asja ning töötab otse peale ärkamist kehvemini kui keskmises joobes, kirjutas väljaanne Novosti Nauki.
Aju bioloogilised, neurofüsioloogilised ja psüühilised omadused on järgmised.
1. Lühiajaline mälu suudab üheaegselt meeles pidada vaid seitset asja.
Inimestel on kolme liiki mälu: sensormälu, pikaajaline mälu ja lühimälu. Pikaajaline mälu sarnaneb arvuti kõvakettaga. Lühiajaline mälu on seevastu väga ebapüsiv. Üldiselt suudab seal olla korraga vaid viis kuni 10 asja. Keskmisel inimesel mahub lühiajalisse mällu seitse asja. Kui treenida inimest asju gruppidesse liigitama, saab lühiajalise mälu mahtu sellevõrra suurendada. Enamus telefoninumbreid koosneb muuseas seitsmest märgist.
2. Kollakasroheline värv on kõige nähtavam.
Põhjuseks on see, et kollakasroheline asub nähtava valguse spektri keskel. Silmaretseptorid võtavad vastu sinist, rohelist ja punast, kuid aju saab informatsiooni mitte värvidest, vaid heleda ning tumeda ja värvuste erinevusest. Ekstrasensid kasutavad sageli kollakasrohelist, samuti armastavad seda värvi kunstnikud. Kollakasrohelist peetakse rahustavaks ning samal ajal kõige nähtavamaks.
3. Alateadvus on inimesest endast targem.
Või äärmisel juhul võimsam. Seda tõestati järgmise katsega. Inimestele näidati keerukat pilti ja kästi kiiresti öelda, mis selle pildiga öelda taheti. Enamus katsealuseid sai selle ülesandega hakkama. Kontrollgrupil kästi alguses mõelda ja siis öelda, näidates samal ajal selgitavale joonise piirkonnale. Tulemus oli täielik läbikukkumine, seejuures kulus ülesande lahendamiseks mitu tundi.
4. Mõttetöö ei väsita aju.
Avastati, et aju läbiva vere koostis ei sõltunud sellest, kui aktiivselt aju töötas. Samas sisaldas kogu päeva töötanud inimese veeniveri teatud protsendi "väsimuse mürke". Psühhiaatrite sõnul tekib aju väsimuse tunne inimese psüühilisest ja emotsionaalsest seisundist.
5. Palve mõjub ajutegevusele hästi.
Palve ajal eemaldub inimene reaalsusest, pannes mõtteprotsessid ja analüüsi seisma, mis tekitab ajus delta-laineid. Selliseid laineid on täheldatud tavaliselt kuni kuuekuustel beebidel. Võimalik, et sellepärast haigestuvad religioossed inimesed harvemini ning kui haigestuvad, saavad kiiremini terveks.
Hetkel kuum
6. Regulaarne ajutöö aitab ennetada aju haigestumist.
Uuringud näitavad, et pidev ajutöö aitab vältida Altzheimeri tõbe. Intellektuaalne aktiivsus tekitab täiendava koe tootmise, mis asendab aju haigestunud osa. Niisamuti on millegi uue õppimine või ebahariliku tegemine parim viis aju arendada. Ajule mõjub hästi ka vestlemine nendega, kes on intellektilt sinust üle.
7. Inimaju võtab varje füüsilise keha jätkuna.
Aju, määratledes keha asukohta ruumis ja selle seost ümbritsevaga, kasutab mitte ainult jäsemetest, vaid ka varjudelt saadud visuaalseid vihjeid. Vari annab täiendavat infot keha asukoha ja kauguse kohta muudest esemetest.
8. Aju täisväärtuslikuks tööks on vaja juua piisavalt vedelikku.
Vett on aju nagu ka ülejäänud keha koostises ligikaudu 75%. Et aju terve ja töökorras oleks, peab jooma piisavalt vedelikku. Need, kes püüavad vett väljutavate tablettide neelamise ja (lahtistavate - toim) teede joomisega kaalu alandada, peavad olema valmis selleks, et kaotavad koos kaalu alanemisega ka osa aju töövõimest. Seetõttu tuleks igasuguseid tablette võtta vaid arsti ettekirjutusel.
9. Aju ärkab kehast kauem.
Inimese intellektuaalsed võimed on otse pärast ärkamist madalamad kui pärast unetut ööd või keskmise joobe korral. Seetõttu on hommikusöögi ja -jooksu kõrval oluline teha virgutusvõimlemist ka ajule. Pole vaja hommikul telerit sisse lülitada, piisab väikesest lugemisest või ristsõna lahendamisest.
10. Ajul on lihtsam mõista mehe kui naise juttu.
Mehe ja naise hääl mõjub aju erinevatele piirkondadele. Naiste hääl on musikaalsem, kõrgemates toonides, hääleulatus on laiem. Seetõttu tuleb ajul naisterahva räägitust arusaamiseks teha ka rohkem tööd ja kasutada täiendavaid ressursse. Kuulmishallutsinatsioonidega inimesed kuulevad seejuures reeglina meeshäält.
Autor: Lemmi Kann, Anne Oja
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele