ÄP: Ettevõtja skeemitamise porised jäljed püsivad pikalt

Tänane Äripäev kirjutab juhtumist, kus tuntud ja tunnustatud ettevõtja on oma majanduslike huvide ja tehingute üle hämanud ning kaasaktsionäre ja avalikkust eksitanud.

Hämamine kui standard. Tüli Endel Siffi ja Anatoli Kanajevi vahel kütusefirma N-Terminal Grupp üle on kestnud aastaid ning päädis paari aasta eest sellega, et väidetavalt müüs Siff oma osaluse välisinvestorile. Tegelikult olid 2009. aastal müüdud N-Terminali aktsiad kogu aeg Siffi kasuks panditud ning nüüd, kui tehing on n-ö tagasi pööratud, on Siffist saanud taas ettevõtte avalik enamusaktsionär. N-Terminali väiksemate aktsionäride sõnul pole Siff firma juhtohje kunagi käest andnudki.

Segase loo tipuks on Siff ise korduvalt väitnud, et ei ole N-Terminaliga enam seotud ja teema on tema jaoks minevik. Viimati tegi ta seda umbes kuu aega tagasi, avaldades seejuures kahtlust, et teda soovitakse mustata.

Poole kuu eest tuli ilmsiks, et eksmajandusministrist ettevõtja ja Hansapanga ühe asutaja Toomas Sildmäe ärid kisuvad kiiva ning ta on peitnud kinnisvaraarendusega tegelenud firmad Goodland Holding ja selle tütre Novatex Arenduse pärast ebaõnnestunult saneerimist offshore-piirkonnana tuntud Marshalli saartele. Kuigi Sildmäe enda sõnul on firmad müüdud ja unustatud, peab võlausaldajatega võlgade tasumise üle kõnelusi endiselt just Sildmäe. Kusjuures sel korral on võlanõudjate hulgas Siff.

Eelmisel nädalal kirjutasime Eesti ühe suurema kartograafia- ja maamõõdufirma EOMAP tütarettevõte Georaster on pankrotist. Ettevõtte suuromanik Vello Solna kommentaare ega selgitusi ei andnud. Sealhulgas sellestki, miks vahetas ettevõte enne pankrotti korduvalt nime.

Sõnumit hinnatakse tegude, mitte sõnade järgi. Eelloetletud kolm juhtumit on vaid mõned näited viimase kuu jooksul päevavalgele tulnud skeemitamistest, kus ettevõtjad ise rikuvad oma mainet.

Iga kommunikatsiooniteooria õpiku üks esimesi õpetussõnu on ära valeta. Kui Siffi väidetud isegi suure mööndusega jätta hindamata valeks, siis vassimiseks ja hämamiseks kindlasti. Samamoodi Sildmäe võlgade peitmist Marshalli saartele või Solna pankrotistuva ettevõtte nimemuutusi.

Kui tulevikus nimetatud ettevõtjad ületavad oma tegemistega uudiskünnise, siis tõenäoliselt mainitakse taustainfona ära ka eelnimetatud teod. Ja kui ei mainitagi, jäävad need igavesti veebiavarustesse huvilistele leidmiseks. On väheusutav, et see kaalub üles vassimisest saadud lühiajalist kasu.

Peegelpildi sõimamisest vähe kasu. Selline hämamine ja peitmine ei õõnesta mitte ainult ettevõtja usaldusväärsust, vaid muudab ta kohati naeruväärseks. Kaitsereaktsiooniks on enda süü eitamine ja kellegi teise süüdistamine, kusjuures kõige lihtsamaks otseteeks on ajakirjandus.

Viimatimainitu on siis vastavalt vajadusele süüdi nii äripartnerite tülis, saamatus majandamises kui ka ebaõnnestunud äriplaanis. Kuid peegelpildi süüdistamisest või valetamisest ja vassimisest ei ole suurt kasu, sest see ei tee tegusid olematuks. Küll aga lisab renomeele veel ühe pleki.

Autor: Äripäev Juhtkiri, Rivo Sarapik