• 28.06.11, 12:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti lapse taskuraha Põhjamaade väikseim

Norra laps saab vanematelt kuus taskuraha kordi enam kui Eesti eakaaslane.
See tulemus selgus tänavu kevadel Danske Grupi tellimusel seitsmes riigis läbi viidud noorte finantskirjaoskuse teemalisest uuringust. Uuringu raames küsitleti 1.-9. klassis käivate õpilaste vanemaid ning Eestis hõlmas uuring 500 leibkonda.
Ülevaatest selgub, et Eesti algklassilapsed saavad vanematelt taskuraha keskmiselt üheksa, põhikooli keskmises astmes 12 eurot ja põhikooli vanemas astmes 18 eurot kuus. Norra lapsed saavad vanematelt samas vastavalt 23, 34 ja 50 eurot kuus. Põhjanaabri Soomega võrreldes on summad võrdsemad - vastavalt 11, 18 ja 28 eurot kuus.
"Võrreldes teiste Skandinaaviamaadega on algklassilaste taskuraha samas suurusjärgus, kuid põhikooliealistele antav taskuraha jääb Skandinaaviamaade keskmisele alla,” ütles Sampo Panga brändijuht Kristiine Rebane.
64% küsitletud Eesti lapsevanematest räägib oma teismelistest lastega sageli rahast – nii selle teenimisest, kulutamisest kui ka vajadusest raha kõrvale panna.
Eestis on finantskriisi mõjul kolmandik küsitletud vanematest hakanud lastega rahaasjadest sagedamini rääkima ning ligi viiendik vanematest on olnud sunnitud kärpima ka lastele antava taskuraha hulka.
Peaaegu kõik küsitletud vanematest on seisukohal, et rahaasjade kohta õigete tõekspidamiste kujundamine lastes on eeskätt nende endi kohustus, kuid suur osa eeldab sellelaadset panust ka koolidelt ning samuti riigilt ja finantsasutustelt. 87% lastevanematest leidis, et teismeliste finantskirjaoskuse arendamine võiks olla koolide õppekava kohustuslik osa.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele