Krediidiriskid kahandavad ettevõtjate optimismi

Euroopa juhtiva krediidikorraldusteenuste kontserni Intrum Justitia poolt aasta alguses läbi viidud järjekordne maksekultuuri uuring ütleb, et võrdluses 2010. aastaga ei ole Eesti ettevõtete, eraisikute ja avaliku sektori asutuste  maksekäitumine oluliselt muutunud, küll aga on võrdluses 2005. aastaga toimunud maksekultuuri halvenemine.

Kui praegu viivitavad ettevõtted arvete tasumisega keskmiselt 16, avaliku sektori asutused  9 ja tarbijad 8 päeva, siis toona viivitasid ettevõtted arvete maksmisega vaid 8 päeva ehk viivutuse aeg oli tänasest poole lühem.

Läti ja Leedu ettevõtted hilinevad arvete maksmisega keskmiselt 20 päeva. 2005. aastal hilineti Lätis 13 ja Leedus 17 päeva, mis tähendab, et meie lõunanaabrite maksekultuur on halvenenud Eestist aeglasemas tempos.

„Krediidikahjumid pole Eestis võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on endiselt 3,3% kõikidest väljastatud arvetest. Kokkuvõttes tähendab see 3,96 miljardit euro suurust summat, mis jäetakse kokkuvõttes eraisikute, avaliku sektori asutuste ja ettevõtete poolt lõplikult maksmata," märkis Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.

Krediidikahjumid on viimase aastaga oluliselt kasvanud aga Lätis,Taanis, Iirimaal, Suurbritannias ja Kreekas.

Sel aastal on üle 90 päeva võlas 13% kõikidest väljastatud arvetest. 2006. ja  2007. aastal moodustasid üle 90 päeva võlas olevad arved ligikaudu 5% kõikidest väljastatud arvetest, 2009. aastal oli selliseid arveid 9%, 2010. aastal 15%.

„Kuigi maksekäitumine on viimase aasta jooksul olnud stabiilne, on Eesti ettevõtjate optimism kahanenud. 27 % Eesti ettevõtjatest arvab, et krediidiriskid lähema aasta jooksul kasvavad,” ütles Ivar Tammemäe.

Euroopas tervikuna tasuvad ettevõtted neile esitatud arved ligikaudu nädalase hilinemisega Põhjamaades ning  2- või 3-nädalase hilinemisega Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Veelgi pikem on maksetega viivitamise aeg Hispaanias (29 päeva), Iirimaal (30 päeva), Küprosel (31 päeva), Itaalias (34), Kreekas (35) ja Portugalis (41 päeva). Kõige vähem, keskmiselt 7 päeva, viivitavad arvete tasumisega Soome ettevõtted.

 Avaliku sektori asutused hilinevad maksmisega Soomes keskmiselt vaid 4 päeva, Rootsis 7 ja Norras 8 päeva. Ka erisikud tasuvad arved kõige kiiremini Põhjamaades – Soomes 5, Rootsis 6 ja Norras 7 päevase hilinemisega. Eesti eraisikute ja avaliku sektori asutuste maksekäitumine sarnaneb Põhjamaadele. Lätis hilinevad avaliku sektori asutused ja tarbijad maksmisega 12 päeva ning Leedus vastavalt 26 ja 17 päeva. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on just avaliku sektori asutused kõige laisemad arvete maksjad. Avaliku sektori „rekordiomanik“ on hetkel Kreeka, kus suudetakse arvete maksmisega viivitada juba kolm ja pool kuud ehk keskmiselt 108 päeva.