Krediidiriskid kahandavad ettevõtjate optimismi

„Krediidikahjumid pole Eestis võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on endiselt 3,3% kõikidest väljastatud arvetest. Kokkuvõttes tähendab see 3,96 miljardit euro suurust summat, mis jäetakse kokkuvõttes eraisikute, avaliku sektori asutuste ja ettevõtete poolt lõplikult maksmata," märkis Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.

Krediidikahjumid on viimase aastaga oluliselt kasvanud aga Lätis,Taanis, Iirimaal, Suurbritannias ja Kreekas.

Sel aastal on üle 90 päeva võlas 13% kõikidest väljastatud arvetest. 2006. ja  2007. aastal moodustasid üle 90 päeva võlas olevad arved ligikaudu 5% kõikidest väljastatud arvetest, 2009. aastal oli selliseid arveid 9%, 2010. aastal 15%.

„Kuigi maksekäitumine on viimase aasta jooksul olnud stabiilne, on Eesti ettevõtjate optimism kahanenud. 27 % Eesti ettevõtjatest arvab, et krediidiriskid lähema aasta jooksul kasvavad,” ütles Ivar Tammemäe.

Euroopas tervikuna tasuvad ettevõtted neile esitatud arved ligikaudu nädalase hilinemisega Põhjamaades ning  2- või 3-nädalase hilinemisega Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Veelgi pikem on maksetega viivitamise aeg Hispaanias (29 päeva), Iirimaal (30 päeva), Küprosel (31 päeva), Itaalias (34), Kreekas (35) ja Portugalis (41 päeva). Kõige vähem, keskmiselt 7 päeva, viivitavad arvete tasumisega Soome ettevõtted.

 Avaliku sektori asutused hilinevad maksmisega Soomes keskmiselt vaid 4 päeva, Rootsis 7 ja Norras 8 päeva. Ka erisikud tasuvad arved kõige kiiremini Põhjamaades – Soomes 5, Rootsis 6 ja Norras 7 päevase hilinemisega. Eesti eraisikute ja avaliku sektori asutuste maksekäitumine sarnaneb Põhjamaadele. Lätis hilinevad avaliku sektori asutused ja tarbijad maksmisega 12 päeva ning Leedus vastavalt 26 ja 17 päeva. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on just avaliku sektori asutused kõige laisemad arvete maksjad. Avaliku sektori „rekordiomanik“ on hetkel Kreeka, kus suudetakse arvete maksmisega viivitada juba kolm ja pool kuud ehk keskmiselt 108 päeva.