19. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

PwC: raamatupidamise reeglite üle käib pidev kaklus

Raamatupidamisreeglite teemal käib Euroopas viimastel aastatel pidev poliitiline vaidlus ja kaklus, rääkis PricewaterhouseCoopersi (PwC) tegevjuht ja partner Ago Vilu tänasel Äripäeva finantskonverentsil BIG4 2011.

Kui üldine suund finantsaruandluses ja raamatupidamisreeglites on ühtlustamise ja lihtsustamise poole, siis raamatupidamisstandardit IFRSi (International Financial Reporting Standards – toim.) täiendatakse igal aastal ja see muutub üha keerulisemaks, et vähendada finantsandmetega manipuleerimise võimalusi.

Euroopa Liidus puudutaks aruandluse lihtsustamine väikeettevõtteid, mis pole börsifirmad ega pangad. Sellised väikeettevõtted on seejuures pea kõik Eesti ettevõtted, kui 15-25 firmat välja arvata, rääkis Vilu.

Suure IFRSi kõrvale on tekkinud nn väike IFRS ((IFRS for SMEs - IFRS väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks - toim.), milles on 3000 leheküljest raamatupidamisreeglitest saanud 300 lehekülge. Ühe suurema erinevusena lubab väike IFRS kajastada varasid soetusmaksumuses ega kohusta varasid igal aastal vastavalt muutunud turuolukorrale ümber hindama. Teiseks on väikese IFRSi puhul antud lubadus, et reegleid ei hakata muutma-täiendama mitte igal aastal nagu nn suurt IFRSi, vaid iga kolme aasta tagant.

Küsimus on, millal Euroopa Komisjon väikese IFRSi heaks kiidab. On tekkinud selle pooldajate ja vastaste leer, nentis Vilu. Esimesse leeri kuuluvad Skandinaaviamaad, Suurbritannia ja Holland ning viimasesse eeskätt Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Eesti on IFRSi toetajate esirinnas.

Enamik suure IFRSi standardeid on Euroopa Liidus vastu võetud, kuid rendilepingute standardi vastuvõtmine võib venida pikema aja peale. Ettekäändeks on toodud vastuolud ELi 4. ja 7. direktiiviga, mis on tegelikult üsna väikesed. Vilu sõnul on vastuseisu põhjus pigem selles, et teatud riikides kehtivad oma standardid ja neid ei taheta muuta.

Vilu ütles, et mikroettevõtete puhul on Euroopa Liidus välja käidud mõttevälgatusi, et neil ei peaks üldse raamatupidamisaruandlust olema või peaks see olema rahavoogude põhine, mitte tekkepõhine. "Mina ütlen, et pigem võiks lihtsustatud aruandlus ära mahtuda 3-4 leheküljele ehk oleks bilanss ja kasumiaruanne ning sinna juurde näpuotsaga lisasid," selgitas ta.

Praegu lubab Eesti seadus valida finantsaruannete koostamisel IFRSi ja Eesti hea raamatupidamistava vahel. Lähiaastatel tekib kaks reeglistikku juurde, milleks on nn väike IFRS ning mikroettevõtete aruanne. Viimane lubab avalikus aruandluses piirduda vaid kahe aruandega, milleks on bilanss ja kasumiaruanne.

"Kui küsida, kas neli raamistikku on Eesti jaoks liiga palju, siis minu vastus on, et jah, seda on liiga palju," möönis Vilu. "Mõne aasta pärast võib olla, et Eesti hea tava arendamine lõpetatakse ära ja asendatakse väikese IFRSiga, kui see ettevõtetele meeldib."

Veel selle aasta jooksul kirjutatakse raamatupidamistoimkonna juhendid ümber, joondumaks väikesele IRFSile. Muutuvad mõned arvestuspõhimõtted ja ka viited. Praegu on juhendite aluseks suur IFRS ja sellele on lisatud ka viited.

Juulis-augustis pannakse uued raamatupidamisjuhendid kommenteerimiseks veebi üles ja kes tahab, võib neid rakendada ka 2011. aruandele, lubas Vilu.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700