SEB Eesti üksused lõpetasid 2011. aasta esimese kvartali 16,5 miljoni eurose kasumiga. 2010. aasta esimese kvartali lõpetas SEB 3,3 miljoni eurose kahjumiga.
SEB tegevustulud ulatusid esimeses kvartalis 30,7 miljoni euroni (31,6 mln 2010. aasta esimeses kvartalis) ning tegevuskulud 16,4 miljoni euroni (19,7 mln 2010. aasta esimeses kvartalis). Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2011. aasta esimeses kvartalis 1,9 miljoni euro ulatuses (2010. aasta samal perioodil tegi pank 15,2 mln euro ulatuses eraldisi), teatas pank.
„Ettevõtete aktiivsus suurenes aasta esimesel kolmel kuul oluliselt. Töös olevate laenuprojektide maht on võrreldes eelmise aasta teise poolega kasvanud rohkem kui kaks korda ja ulatub enam kui 400 miljoni euroni. Sama tendentsi jätkumisel hakkab ettevõtete laenuportfell tänavu pärast kolm aastat kestnud vähenemist taas kasvama. Heameelt teeb eksportööride ringi laienemine: välismaalt kauba või teenuste eest tasu saavate äriklientide arv on aastaga kasvanud 24 protsenti, nagu näitab välislaekumiste statistika," kommenteerib tulemusi SEB Panga juhatuse liige Allan Parik.
"Sektoriti on suurim kasv põllumajanduses, kus võrreldes 2010. aasta esimese kvartaliga on tänavu laenumahud kasvanud 2,5 korda. Tööstusettevõtete finantseerimismahud on 2010. aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvanud ligi 60 protsenti ning kasv on eelkõige tulnud pikaajaliste investeeringute arvelt. Ettevõtete laenukuludes me suuri muutusi ette ei näe, kuna euroala baasintresside tõusu kompenseerib surve ettevõtete riskimarginaalide, mistõttu säilib ettevõtetele soodne keskkond investeeringute tegemiseks," märkis Parik.
Eraklientide aktiivsus on tema sõnul suurenenud igapäevapanganduses, kuid laenuturul on toimunud võrreldes 2010. aasta teise poolega pigem väike tagasilangus. Samas on SEB liikunud endiselt vastuvoolu - kui eraisikulaenude uusmüügi turg vähenes aastaga 6,9 protsenti, siis SEB sama näitaja suurenes aastaga 8,9 protsenti, lisas Parik. " Euro kasutuselevõtt on eraisikute makseharjumusi muutnud - kaardimaksete käive on aastaga kasvanud 15 protsenti, samas kui sularahakäive SEB automaatidest on kasvanud 5 protsenti. Koos eurole üleminekuga on kasvanud ka ettevõtete ja eraisikute hoiused – aastane kasv on olnud vastavalt 7 ja 11 protsenti," kommenteeris Parik.
"SEB on haaranud juhtrolli e-kanalite arendamises ja populariseerimises. Eelmise aasta lõpus avasime Eesti moodsaima internetipanga, kus on uudne Rahapäeviku funktsioon. Esimeses kvartalis tulime välja makseterminalide lahendusega väikekaupmeestele, mis on toonud juurde sadakond uut maksekohta maapiirkondades. Eelmisel nädala lansseerisime uue mobiilipanga, mida saab kasutada nii moodsa nutitelefoni kui ka tavalise mobiiltelefoniga,“ lisas ta.
Autor: Lemmi Kann, Kaisa Gabral
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
1
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
2
Vaata ka rahapesu andmebüroo analüüsi Eesti firmade kohta
Viimased uudised
Raamatupidamisbürood peavad tuvastama kliendi tegeliku kasusaaja ja kontrollima andmeid.
Mängu viimane päev on 20.10
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele